“Gruusia välisminister Grigol Vašadze ja USA riigisekretär Condoleezza Rice kirjutavad strateegilisele partnerlusleppele alla 4. jaanuaril Washingtonis,” teatas Gruusia väliministeeriumi esindaja Khatuna Iosava AFP-le.

USA sõlmis sarnased lepingud 1998. aastal ka Eesti, Läti ja Leeduga, kui kolm Balti riiki üritasid Moskva tugevale vastuseisule vaatamata NATO liikmeks saada. Lepet peeti oluliseks vahendiks Baltimaadele, kes 2004. aastal lõpuks ka alliansiga ühinesid. Sarnase lepingu sõlmis USA sel kuul ka Ukrainaga.

NATO ministrid leppisid kuu alguses kokku, et suhteid Gruusia ja Ukrainaga tuleb tugevdada, kuid samas ei antud neile ametliku kandidaatriigi staatust ehk MAPi.

Gruusia president Mihheil Saakašvili nimetas lepet ajalooliseks sammuks, millega viiakse kahe riigi suhted uuele tasandile.

Gruusia opositsioon ja poliitilised analüütikud nõustusid, et tegu on positiivse sammuga, kuid hoiatasid, et sellele ei peaks liigset tähtsust omistama.

“Kahtlemata on tegu samuga edasi Gruusia julgeoleku tugevdamisel. Kuid Saakašvili liialdab selle tähtsusega,” ütles Gruusia Vabariikliku partei juht Levan Berdzenišvili. “See lepe ei asenda NATO liikmelisust, mis on ainus viis Gruusia julgeoleku tagamiseks.”

Analüütik Tornike Šarašenidze sõnul ei ole leppe näol tegu Gruusia julgeoleku jaoks sõjaliste garantiide loomisega, vaid rohkem moraalse toe pakkumisega.

Augustis toimunud konflikti järel on suhted Gruusia ja Venemaa vahel endiselt pinevad. Näiteks äsja esines Venemaa president Dmitri Medvedev taas terava avaldusega Saakašvili aadressil.

“Me kahtlustasime, et meie Gruusia kolleegil on probleeme ajuga, kuid me mõistnud, et need probleemid on niivõrd tõsised,” mainis Medvedev televisioonis aastalõpu puhul tehtud intervjuus.