Grupp miljardäre kavatseb hakata asteroididelt maavarasid kaevandama
Asjaga on seotud filmirežissöör ja seikleja James Cameron ning Google'i juhid Larry Page ja Eric Schmidt. 2020. aastaks kavatsevad nad luua kosmosesse kütusehoidla, teatab BBC News.
Mitmed teadlased on olnud plaani suhtes skeptilised, nimetades seda küll uljaks, kuid keeruliseks ja ülimalt kalliks.
Teadlased ei suuda aru saada, kuidas see võiks end ära tasuda, isegi kui plaatina ja kuld maksaksid 43 eurot gramm. Tulevane NASA lend, mis toob asteroidilt Maale vaid 60 grammi materjali, läheb maksma umbes miljard dollarit.
Esimese sammuna, mis peaks teoks saama järgmise 18 kuni 24 kuu jooksul, lastaks välja esimene mitmest privaatteleskoobist, mis otsiks maavarade poolest rikkaid asteroide. Eesmärk on alustada kosmose uurimist erakapitali poolt.
Kümne aasta jooksul loodab ettevõte jõuda Maa orbiidil tiirlevate vaatlusplatvormide müügist maavarade otsimise teenusteni. Plaanis on kaevata mõnel tuhandetest Maast suhteliselt lähedalt mööduvatest asteroididest ja saada sealt tooraineid.
Ettevõtet nimega Planetary Resources toetavad ka kosmoseturismi pioneer Eric Anderson, X-Prize'i asutaja Peter Diamandis, endine USA presidendikandidaat Ross Perot ja NASA veteranastronaut Tom Jones.
„Meil on pikaajalised plaanid. Me ei looda, et see ettevõte oleks üleöö saabuv rahaline võit. See võtab aega,“ ütles Eric Anderson Reutersile.
Miljardärid loodavad, et tõelised rahalised tulud, mis on aastakümnete kaugusel, hakkavad tulema plaatinagrupi metallide ja haruldaste mineraalide kaevandamisest asteroididelt.
„Kui vaadata tagasi ajalukku, mis on pannud inimkonda tegema suurimaid investeeringuid avastusretkedesse ja transporti, siis see on olnud ressursside otsimine, kas siis eurooplaste minek vürtse otsima või Ameerika uusasunike vaatamine lääne poole, et leida kulda, naftat, puitu või maad,“ selgitas Diamandis.
Asteroididel leiduva vee võib lagundada kosmoses vedelaks hapnikuks ja vedelaks vesinikuks, mida saab kasutada raketikütusena. Vett on väga kallis Maalt üles viia, seega on plaan viia see asteroididelt kohta kosmoses, kus selle saab kütuseks muuta.
Edasi viidaks see Maa orbiidile kommertssatelliitide või kosmoselaevade tankimiseks.
„Hoidla aastakümne jooksul tundub uskumatuna. Ma loodan, et keegi hakkab seda kasutama,“ ütles USA Johns Hopkinsi ülikooli rakendusliku füüsika laboratooriumi planeediteadlane doktor Andrew Cheng Associated Pressile. „Ja mul on suured lootused, et kosmose ärilised kasutusviisid muutuvad tulusaks ka Maa orbiidist kaugemal. Võibolla on see aeg käes.“
Purdue' ülikooli professor Jay Melosh ütles, et hind on veel liiga kõrge ning nimetas kosmoseuurimist spordiks, mida suudavad endale lubada vaid rikkad riigid ja need, kes tahavad demonstreerida oma tehnilisi oskusi.
Kosmoseturismifirma Space Adventures kaasasutaja Anderson vastas, et on skeptikutega harjunud.
„Enne kui me alustasime inimeste eraisikuna kosmosesse saatmist, arvati, et me ehitame õhulosse,“ ütles Anderson. „Me plaanime seda aastakümneteks. Aga see ei ole heategevus. Ja me hakkame kohe algusest peale raha tegema.“
