Gröönimaa 57 000 elanikust on hääleõiguslikke 70 protsenti. Paljud neist sooviksid vähendada sõltuvust Taanist, kes toetab Gröönimaad igal aastal 576 miljoni dollariga, vahendab BBC News.
Gröönimaa maapõues leidub rauda, uraani ja haruldasi muldmetalle, kuid seisukohad nende kaevandamise kohta on erinevad.
Viimaste küsitluste järgi saavad valimistel üsna võrdse tulemuse valitsev vasakpoolne erakond Inuit Ataqatigiit (IA) ja opositsiooniline Siumut. Parlamendis on 31 kohta.
IA, mida juhib peaminister Kuupik Kleist, pooldab odava välistööjõu sissetoomist peamiselt Hiinast, et hakata rauamaaki kaevandama.
Aleqa Hammondi juhitud Siumut on selle plaani, mis suurendaks Gröönimaa elanikkonda viis protsenti, vastu.
Valimisi jälgivad tähelepanelikult Hiina, mis ihaldab Gröönimaa rauamaaki oma kasvava majanduse tarbeks, ja teiselt poolt Euroopa Liidu ametnikud, kes on väljendanud muret Hiina mõju üle Gröönimaal.
Valimiste vastu tunneb suurt huvi ka Austraalia päritolu Greenland Minerals and Energy Company, mis loodab hakata kaevandama uraani ja haruldasi muldmetalle, mida kasutatakse arvutites ja mobiiltelefonides.
Gröönimaa traditsiooniline elustiil on ohus merejää sulamise ja uute laevateede avanemise tõttu Arktikas.
Lisaks miljardeid dollareid väärt olevatele mineraalidele võib Gröönimaa vetes leiduda ka naftat ja maagaasi.
Kardetakse, et Gröönimaa maavarade kasutuselevõtt võib kujutada endast täiendavat ohtu keskkonnale ja traditsioonilisele eluviisile.
