„Ma leian, et alkoholivastane kampaania oli ikkagi viga sellel moel, kuidas see läbi viidi. Need liialdamised poodide sulgemisega, eriti Moskvas. Tohutud järjekorrad. Suhkur kadus poodidest,“ sõnas Gorbatšov Komsomolskaja Pravdale.

Gorbatšovi sõnul oleks alkoholivastase kampaania pidanud ellu viima järk-järgult. „Ei oleks pidanud läbi viima mitte kampaaniat, vaid plaanipärase pikaajalise võitluse alkoholismiga. Ühiskonna kainenemist ei saa läbi viia uisapäisa. Selleks on vaja aastaid. Ja võidelda tuleb vahetpidamata, pidevalt,“ lausus Gorbatšov.

Samas märkis Gorbatšov, et alkoholivastast kampaaniat hakati planeerima juba Leonid Brežnevi ajal ning see oli vajalik, sest joomarlus oli riigi täielikult haaranud. Gorbatšovi sõnul tõi kampaania kaasa ka positiivseid tulemusi. „Suremuse vähenemine, lapsi hakkas rohkem sündima. Alkoholivastase kampaania ajal suri 1,6 miljonit inimest vähem kui eelnevatel aastatel. Järsult vähenes õnnetuste arv tööstuses ja teedel,“ meenutas Gorbatšov.

Alkoholivastane kampaania algas Nõukogude Liidus NLKP keskkomitee sellesisulise otsuse avaldamisega 1985. aasta 7. mail. Alkoholi hakati müüma ainult argipäeviti kella 14-st 16-ni. Alkoholitarbimine ei vähenenud märkimisväärselt, kuid järsult kasvas puskariajamine, mis viis massiliste mürgitusteni. Lisaks sellele andis kampaania suure löögi Nõukogude Liidu eelarvele, võttes ära märkimisväärse tuluallika. Massiline rahulolematus ja 1987. aastal alanud majanduskriis sundisid Nõukogude Liidu juhtkonda võitluses alkoholismiga vaikselt taganema.