FOTOLUGU: Näljast ja defitsiidist puretud Venezuela veedab jõulud viletsuses, aga uus aasta tuleb hullem

Ühendatud Sotsialistliku partei (PSUV) 17 aastat kestnud võim on viinud Venezuela nii kaugele, et riiki koos hoidvad õmblused hakkavad rebenema. Miljonid inimesed on näljas ja haiglates kasvab väikelaste suremus, valitsus aga ütleb, et see kõik on välisriikide laim.

Alustame positiivsest. Tänavusuvise defitsiidiga võrreldes on toit ja teised esmatarbekaubad Venezuela poe- ja turulettidele tagasi jõudnud. Valitsus on salaja loobunud iseenda kehtestatud hinnakontrollist Kolumbia ja Brasiilia piiriäärsetel aladel, mis tähendab, et hangeldajatel tasub üle piiri jälle kaupa vedada. Halb uudis on, et toidu hind kargas seetõttu lakke. Analüüsikeskuse CENDA arvutuse järgi läheks pealinnas Caracases viieliikmelise perekonna toitmiseks vaja 14 miinimumpalka. Pisut lisatoitu toovad lauale valitsuse jagatud toidutalongid.

Lisaks on valitsuspartei PSUV loonud sotsialistlikud tootmis- ja jaotuskomiteed, mis jagavad vähekindlustatud elanikele toitu. Eelisjärjekorras võidavad sellest abist valitsuse toetajad. Siiski aitab see mehhanism toidukriisi leevendada, ehkki mitte lõpetada. Aasta keskpaigas kannatas riigi 30 miljonist elanikust veerand alatoitluse all. President Nicolás Maduro lubab, et varsti jagatakse komiteede kaudu kodanikele tasuta laiali lausa pool riigis toodetud toidust.

Valitsuse arvates on võluvits ettevõtete vara võõrandamine. Enne jõule laskis Maduro ühelt mänguasjafirmalt konfiskeerida 3,8 miljonit lelu. Valitsuse väitel tahtis firma mänguasju laos hoides nende hinna kuritahtlikult üles ajada ja Venezuela lapsed niimoodi ilma jõuludeta jätta. Aga Maduro ei lasknud sellel juhtuda ja jagab mänguasjad nüüd tasuta lastele laiali.

Naerutuju läheb üle, kui vaadata Venezuela haiglate statistikat. Sünnitushaiglates on emade suremus seitsme aasta taguse ajaga kasvanud 79%. Imikute suremus on 2013. aastaga võrreldes tõusnud 45%. Uuesti tulevad tagasi peaaegu väljajuuritud nakkushaigused nagu difteeria. Põhjus ikka sama – vaesus ja valitsuse põhjustatud ravimidefitsiit. Aga vähe sellest, et valitsus ise ei suuda rahvast aidata, ta takistab ka neid, kes seda teha püüavad. Eelmise kuul konfiskeeris valitsus abiorganisatsiooni Caritas saadetud ravimisaadetise, kuna selle dokumendid olevat olnud valesti vormistatud. 30. novembril arreteeriti Caracases arst, kelle haigla söandas vastu võtta meditsiinitarbeid fondilt, mida juhib opositsiooniliidri Leopoldo Lópezi abikaasa.

Maduro sõnul on jutud riigis valitsevast puudusest puhas lääneriikide propaganda, millega proovitakse õigustada planeeritavat sõjalist sissetungi. Ka riiki kimbutavale inflatsioonile on Madurol omapärane seletus: valitsuse väitel ostab USA luure Venezuela rahatähti kokku ja ladustab need salajastesse panipaikadesse Poolas, Ukrainas, Saksamaal, Tšehhis, Makedoonias ja Šveitsis. Leidub inimesi, kes seda vandenõud usuvad, kuigi raha ringlusest kõrvaldamine aitaks inflatsiooni üksnes vähendada. Galopeeriva inflatsiooni põhjuseks on muidugi hoopis Maduro valitsus, kes on raha mõõdutundetult juurde trükkinud.

Seda on lõpuks mõistnud ka valitsus ise, aga vastumeetmeid on võetud käpardlikult, nagu ikka. Detsembri keskel kuulutas Maduro, et 100-bolivarised rahatähed kutsutakse ringlusest tagasi ja poes nendega maksta enam ei saa. Selle asemel lubas valitsus ringlusse saata viiesajased rahatähed, aga need ei saanud õigeks ajaks valmis. 16. detsembril avastas suur osa Venezuela rahvast, et tal pole enam kehtivat sularaha. Puhkesid rahutused ja rüüstamised, vähemalt kolm inimest sai surma. Ehmunud valitsus teatas järgmisel päeval, et 100-bolivarised kehtivad kuni jaanuarini.

Rahvusvaheline Kriisigrupp ennustab, et järgmine aasta tuleb Venezuelale veel palju hullem kui tänavune. Esiteks on riigis poliitiline kriis. Valitsus kasutab iga bürokraatlikku võimalust, et opositsiooni nõutud usaldusreferendumi korraldamisega venitada. Korralised presidendivalimised peaks toimuma 2018. aastal. Kui Maduro jätkamine pandaks referendumile enne jaanuari keskpaika, tooks talle negatiivne otsus kaasa uued valimised.

Pärast jaanuari keskpaika saaks tema tagandamise järel võimule asepresident Aristóbulo Istúriz, mis oleks võimuparteile palju meeldivam variant. Sel juhul võib opositsiooni ainsaks survevahendiks olla tänavademonstratsioonid. Vaatlejad hoiatavad, et juba täiesti mõeldav on võimalus, et Maduro korraldab järgmisel aastal sõjaväelise riigipöörde – või puhkeb riigis hoopis kodusõda.

Kui kõige hullem stsenaarium ei realiseeru, läheb Venezuelal lihtsalt väga halvasti: riigi praegune inflatsioon muutub hüperinflatsiooniks, defitsiit tuleb veel hullemana tagasi, valuuta saab otsa ja kuritegevus muutub veel katastroofilisemaks. Head uut aastat!