FOTOD: Riia leegionäride marsile kogunes umbes 3000 inimest
Nagu eelmistel aastatel oli Riia vabadussamba esine väljak eraldatud politsei metalltõketega. Vabadussamba ümber olid toodud suured politseijõud. Lähedal kogunes umbes 100 antifašisti, kes kandsid plakateid kirjaga „Teie pärast – veri ja surm!” ja „Leegionärid – Läti häbiplekk!”. Mõned antifašistidest olid riietatud koonduslaagri vangide stiliseeritud rõivastesse. Protestijate hulgas olid Eduard Gontšarov, Jossif Koren, Vladimir Buzajev, Aleksandr Gilman ja teised. Koren kutsus oma pooldajaid üles mitte alluma provokatsioonidele ning mitte viskama esemeid leegionäride kolonni suunas, teatab Läti Delfi.
Seimiliige Aleksei Holostov ja ametiühingujuht Jānis Kuzins kandsid teiba otsas seapäid, millest olid läbi torgatud silmused kirjaga „Mille üle te uhkust tunnete, härrased?”. Antifašistid võtsid leegionäride rongkäigu vastu hüüetega „Häbi!” ja „Fašistid!”. Vabadussamba juures kõlas „Blokaadisümfoonia”. Antifašistide miiting piirati ümber kuulivestide ja kiivritega politsei eriüksuse poolt.
Ka leegionäride marsist osavõtjaid ümbritses tihe politseiahelik. Ligipääs leegionäridele pooldajatele oli pea täielikult takistatud. Lauldi leegionäride ja sõjalaule.
Korra järele valvasid teiste hulgas ka immigratsiooniteenistuse töötajad.
Marsist võtsid osa parlamendiliikmed Raivis Dzintars, Imants Paradnieks, Einars Cilinskis, Dzintars Rasnačs, Jānis Dombrava ja Visvaldis Lācis ning endine seimiliige Pēteris Tabuns, endine Läti kaitsejõudude juhataja Gaidis Zeibots ning ka tuntud rahvuslased Igors Šiškins, Viktors Birze ja Uldis Freimanis. Kokkutulnute hulgas oli ka Eesti rahvuslaste organisatsioonide esindajaid.
„Leegionärid on kangelased, kes pesid oma verega maha 1940. aasta vabatahtliku okupatsiooni häbi ja näitasid, et lätlased oskavad oma maa eest võidelda,” ütles Freimanis.
