Veetase Seine’i jões jõudis eile õhtuks viie meetrini, mis on 3-4 meetrit normaalsest kõrgem, vahendab AFP.

„Me oleme äärmiselt valvel,” ütles Pariisi linnapea Anne Hidalgo.

Veetaseme kõrgpunkt peaks kätte jõudma laupäeval, sõltuvalt ilmast. Siis peaks veetase jõudma 6,2 meetrini, mis on veidi kõrgem kui 2016. aasta suure üleujutuse ajal.

Üleujutuse peamine mõju Pariisi igapäevaelule on raudteeliini RER C kesklinna lõigu sulgemine.

Prantsusmaa raudteeoperaator SNCF teatas, et pealinna sõitjaterohke linnalähirongide liin C, mis kulgeb Seine’i vasakkaldal, suletakse, et tagada reisijate ja infrastruktuuri ohutus.

Mitmed jaamad, sealhulgas sellised, mis teenindavad selliseid turistiatraktsioone nagu Notre-Dame’i katedraal ja Musée d’Orsay, on suletud vähemalt reedeni.

Pariisi metrooliinil 7 on teatatud hilinemisest, milles süüdistatakse tulvavett. Selleks, et Pariisi transpordivõimud aktiveeriksid hädaplaani, mille järgi müüritaks metroojaamad kinni, peaks veetase jões tõusma 6,6 meetrini.

Kogu jõetransport on peatatud, sest sildade alt on võimatu läbi saada.

Kuigi olukord ei ole lähedanegi „sajandi üleujutusele”, mis leidis viimati aset 1910. aastal ja jättis Pariisi tõesti vee alla, võtavad võimud olukorda siiski väga tõsiselt.

Ligipääs üleujutatud Seine kaldapealsetele on suletud, et uudishimulikud ei pääseks kiirevoolulisele jõele liiga lähedale, ning jõeäärseid ettevõtteid ja elanikke on hoiatatud ja teavitatud erakorralistest meetmetest, mis võidakse tarvitusele võtta, kui veetase liiga kõrgele tõuseb.

Kuulsad muuseumid Louvre ja Quai d’Orsay, mis asuvad Seine’i kaldal, on valmis hädaplaani käivitama nagu 2016. aastal, kui kunstiteosed viidi ohutumatesse kohtadesse.

Võimude teatel on jaanuaris Pariisi ümbritsevas Île-de-France’i piirkonnas viis korda rohkem vihma sadanud, kui on normaalne.

Pariisil läheb kahtlemata paremini kui mitmetel väiksematel linnadel ja küladel regioonis, mis on juba vee all. Uppunud on juba Villeneuve-Saint-Georges’i mõned osad Val-de-Marne’i departemangus.