FOTOD: Nähes kõrbesõdurite võimatut missiooni Aafrikas, tundub Eesti helge, puhas ja jõukas

Eesti praegune suurim välismissioon on Malis, kus töötab kaheksa Eesti kaitseväelast. Mali igapäevaelu on igale eurooplasele kahtlemata esialgu paras šokk, pärast mida tundub Eesti üks väga helge, puhas ja jõukas kant.

Kogu äri Mali pealinnas Bamakos käib tänava ääres. Muuhulgas on sinna ritta laotud ka pehme mööbel - tuliuued diivanid ja tugitoolid. Seejuures pidavat mööbel samamoodi õues olema ka vihmaperioodi ajal. Kuivaperioodil on lihtne: ostja klopib diivani tolmust puhtaks ja võib auto või vankri peale panna. Aga kas vihmaperioodil lasub mööbli kuivatamise kohustus müüjal või ostjal ja kas allahindlust ka saab, jäi selgusetuks.

Bamakos elab kaks miljonit inimest, aga nende kõigi jaoks tsentraalset veevarustust ei jagu. Nii ongi linnas mitmel pool kaevud, kust lapsed eeslitega vett laiali veavad.

Eesliveokil võib muidugi vahel ette tulla ka tehnilisi rikkeid. Juuresoleval pildil on eesel rehvivahetustöökojas.

Mali kõige tavalisem liiklusvahend on mopeed. Esiteks on see hea odav osta ja teiseks võtab vähe kütust. Malilaste jaoks on kütus nimelt kohutavalt kallis, bensiiniliiter maksab seal umbes sama palju kui Eestis, aga keskmine palk on vähem kui 200 eurot. Nii ongi igal pool tänava ääres  väikesed bensiinijaamad, kust mopeedi sisse sobivaks tembitud kütust saab osta pudelikaupa.

Malis on valdavaks leebe islamiusk ja burkades naisi tänaval ei näe. Riietutakse värviliselt ja rõõmsalt ning pealtnäha ei ole naised ühiskonnas kuidagi alla surutud. Selle pealtnäha toreda fasssaadi vastu räägivad ÜRO andmed, et Mali on endiselt üks neist Aafrika riikidest, kus on väga levinud naisi eluks ajaks sandistav ümberlõikamine.

Kuigi Mali on maailma vaeseima kümne riigi piirimail, on mobiiltelefon näpus pea igaühel. Ka kõnekaarte müüakse igal tänavanurgal. Andmeside ei ole samuti väga kallis, aga paljud kohalikud seda endale siiski lubada ei saa. Sel juhul saab sõpradega jutustada internetikohvikus - näiteks sellises NASA küberkeskuse nimelises.

Bamako turul saab otse ostjate silme all krokodillist rahakott, käekott, sandaal või saabas. Euroopasse selle kraamiga reisijat naljalt ei lasta, aga julgemad saavad proovida. Krokodillinahast rahakoti eest küsitakse meie rahas 30-40 eurot.

Töökodade ja poodide vahel on tänava ääres ka pagaritöökoda. Vasakult lugedes: kütus, ahi, pagar, pirukatäidis (sabaga).

Vaese Malilase elamu puhul ei saa kunagi õieti aru, kus tuba lõpeb ja õu algab või kas elamu juures on ka tööruumid või elataksegi lihtsalt tööruumides.

Kõik, mis käest kukub, sinna ka vedelema jääb. Tee ääres kõrvale jääv loodus on kilomeetrite kaupa kaetud kilekottidega, mida tuul edasi-tagasi veeretab. Morniilmeline eesel aga otsib oma käru varjust kuumusele leevendust.

Samas ei saa sugugi öelda, et Malis poleks jäätmekäitlust. On küll. Linnas riisub mõni asjalikum ettevõtja prahi tänaval kellegi akna alla ja siis küsib raha, et ta seda hunnikut selle majaomaniku akna all ei süüta. Kui kõik maksujõulised majaomanikud on tasunud, leitakse hunnikule sobiv koht ja see süüdatakse. Looduses pannakse prahiväljadele tuli otsa enne vihmaperioodi algust. Põlevad ära praht, rohi, pisimutukad ja kehvemal juhul ka mõni maja. Siis tuleb vihmaperiood ja kõik lööb uuesti rohetama.

Suur ja lai Nigeri jõgi on praegu veel madalseisus ja kollased liivamadalikud on ilmunud nähtavale. Liiklus jõel käib pikkade ühepuupaatidega.

Paadid on kaunistatud maalingutega ja nendega veetakse nii inimesi kui ka kaupa. Omaette tööstusharu on Nigeri jõest liiva kaevandamine - see pidavat olema ehitusliivaks parem kui igal pool mujal pinnases olev kõrbeliiv.

Koulikoro sõjaväebaasi väliköögis valmib ühe Mali pataljoni lõunasöök. Ühele jaole on ette nähtud pildilolev kausitäis keeduriisi lihaga, juurde keedeti suures pajas sibulakastet.

Eesti sõdurite toidulaud on Mali sõdurite omast siiski euroopapärasem, aga kontingendiga kohtuma tulnud kindralleitnant Riho Terrase auks hankisid Eesti sõdurid lauale lausa lõhevaliku ja ehtsa šampuse.

Paljurahvuselise camp'i majutusalal jäi silma ka sõdurielu eri tahke - puhkehetk kitarriga ja samas ootamas harjutusvalmis märklaud noaviskeks.

Oma Mali visiidi lõppakordina tegi kindralleitnant Terras peatuse ühe teeäärse apelsinimüüja putka juures. Kohtumine oli meeleolukas ja ilmselt jääb mõlemale kauaks meelde.