Teadaolevalt vajas umbes pooltuhat inimest, sh mitu märupolitseinikku, arstiabi ja haiglaravi, kui osa meeleavaldajatest üritas politseist mööda, valitsushoone juurde pääseda, ja ametivõimudel tuli kasutada jõudu, et rahvamassi takistada, vahendab uudistekanal BBC.

Ametivõimud kasutasid agressiivsete meeleavaldajate, nende seas väidetavalt ka jalgpallihuligaanide laialiajamiseks veekahureid, heligranaate ja pisargaasi, millele vastati omakorda kivide, pudelite ja tossugranaatidega.

Ajakirjanduse teatel ulatus meeleavaldajate arv 50 000ni ja nende seas oli ka ohtralt välismaalt kodumaale saabunud rumeenlasi, kes ei ole rahul altkäemaksu vohamise pärast nende sünnimaal, mis on üks korruptiivsematest riikidest Euroopa Liidus.

Rumeenia president Klaus Iohannis, kes on sotsiaaldemokraatide tüüritava valitsuse suunal kriitiline, mõistis täna hommikul jõhkra käitumise ja tegutsemise eest hukka politsei. Valitsusjuht Viorica Dăncilă aga kritiseeris president Iohannist, öeldes, et ta üritab oma avaldustega rahvast võimude vastu üles ässitada.

Aktsioonid, mis on suurimad pärast kommunismi kokkuvarisemist 1989. aastal, said alguse juba selle aasta alguses, kui linnades üle kogu Rumeenia tulid sajad tuhanded inimesed tänavatele pärast valitsuse otsust mitmete korruptsioonikuritegude dekriminaliseerimisest.

Tohutu rahva surve tõttu tuli valitsusel dekreet tagasi võtta, kuid juba õige pea jätkati vastuoluliste karistusseadustiku muudatuste läbisurumisega, mis kriitikute sõnul on suunatud korruptsioonivastase võitluse takistamisele.

Ametis olev valitsus üritab meeleheitlikult muudatusi teha, et aidata oma erakonnakaaslasi, kes on süüdistustega uurimise all, sh erakonna esimeest Liviu Dragneat, kes küll mõisteti juba juulis skeemitamise eest kolmeks ja pooleks aastaks vangi.

Alles hiljuti suutis valitsus ametist kangutada korruptsioonitõrjeameti peaprokuröri ja korruptsioonivastase võitluse sümboliks saanud Laura Codruța Kövesi.

Taoliste sammude vastu olev president Klaus Iohannis keeldus algselt pikaaegset korruptsioonitõrje juhti ametist tagandamast, aga põhiseaduskohtu nõudmisel tuli tal seda viimaks siiski teha.

Tema juhtimisel suudeti viimastel aastatel tuua kohtu ette mitmeid korrumpeerunud ametnikke, sh valitsevast sotsiaaldemokraatlikust parteist, mistõttu oli Köves valitsusele pinnuks silmas.