ACTA on olnud vastuoluline alates 2008. aastast, kui WikiLeaks paljastas selle kavandi. 2010. aastal kinnitati leppe üksikasjad. Ratifitseerimise korral tõhustab lepe "intellektuaalse omandi kaitse tagamist" leppega ühinenud riikides. See näeb ette rahvusvaheliste standardite kehtestamist autoriõiguse rikkujate karistamiseks ning ennetavate abinõudena on pakutud välja vangistust ja trahve, vahendab BNS.

Jaanuari lõpus allkirjastasid ACTA leppe 22 Euroopa Liidu liikmesriiki, kaasa arvatud Suurbritannia. Enne jõustumist peab leppe ratifitseerima ka europarlament, arutelu selle üle peaks toimuma juunis.

Väljaspool EL-i on leppega ühinenud Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Kanada, Jaapan, Maroko, Uus-Meremaa, Singapur ja Lõuna-Korea.

Meeleavaldused toimusid laupäeval Leedus, Eestis, Saksamaal, Poolas, Tšehhis, Prantsusmaal, Bulgaarias ja mujal.

Euroopa Komisjon avaldas laupäeval kaheksaleheküljelise dokumendi, milles anti täpsem ülevaade lepingu üle peetud läbirääkimistest. Sellega püüti kaitsta ennast süüdistuste eest, et kogu protsess oli läbipaistmatu.

"Kokkuleppel ei ole salaprotokolle ning lõplik tekst on täiesti avalik ja kättesaadav kõigile kodanikele Euroopa Komisjoni saidil," ütles EK avalduses.