Tseremoonial viibisid kohal kirikuisad ja riigitegelased ning sellega meenutati armeenlaste tapmise algust 1915. aastal. See toimus Jerevanist 20 kilomeetri kaugusel Vagharšapatis Jetšmjadzini katedraalis, vahendab Reuters.
Tegemist oli esimese korraga viimase 400 aasta jooksul, kui Armeenia apostellik kirik on andnud loa kellegi pühakuks kuulutamiseks.
Kui kahetunnine tseremoonia sümboolsel ajal kell 19.15 lõppes, lõid kellad sada korda ning seda korratakse armeenia kirikutes üle maailma.
„Genotsiidi märtrite kanoniseerimine annab meie rahvuslikule ja kirikuelule uue eluandva hingamise, armu ja õnnistuse,“ ütles Armeenia kirikupea, katoolikos Karekin II. „Kristuse eest märtriks saanud armeenlaste veri on pannud pitseri vankumatule usule ja patriotismile kõrbeliival, samas kui see, kes genotsiidi toime pani, oletas, et armeenlane kaob igaveseks ajaloo tõmbetuultesse.“
Armeenia soovib, et ka teised riigid tunnistaksid armeenlaste tapmise genotsiidiks ning see vaidlus on juba pikka aega rikkunud Armeenia suhteid Türgiga.
Armeenia president Serž Sarksjan ütles kolmapäeval, et on valmis suhted Türgiga normaliseerima ning teatas, et rahuprotsessi alustamiseks ei ole mingeid eeltingimusi ja türklastelt ei nõuta, et nad tunnistaksid genotsiidi toimepanemist.
Türgi väitel ei olnud mingit organiseeritud kampaaniat armeenlaste maa pealt pühkimiseks ning ei ole mingeid tõendeid selle kohta, et Ottomani võimud oleksid selleks käsu andnud.
Reedel osalevad genotsiidi mälestuseks toimuvatel üritustel kümned välisdelegatsioonid, teiste hulgas Prantsusmaa, Venemaa, Serbia ja Küprose presidendid.
