FOTOD: Ameerika fotoajakirjanik avastas vanematekodust haruldased pildid Hitlerist
Ajakirja Life fototoimetaja Bridget Harris kirjutab, et külastas hiljuti oma vanematekodu Lõuna-Californias ning emaga jutustades tuli jutuks ka, et ajakiri plaanib lähiajal teha fotoloo Normandia dessandist.
Kuna Bridgeti vanaisa, Paul T. Lipari võttis samuti Normandia dessandist osa, siis tavatses Harrise ema aegajalt neile temast lugusid rääkida. Seega hakkas Bridgeti ema järjekordset lugu rääkima, kuid seekord kuulis naine midagi, mida ta kunagi varem kuulnud ei olnud.
"Mu kõrvad läksid fototoimetajale kohaselt koheselt kikki. Kaadrid Hitlerist? See oli lugu, mida ma varem kuulnud ei olnud," kirjutab Bridget.
Nimelt läks naise ema ülakorrusele ja naasis koos lillelise karbiga, mis sisaldas erinevaid fotosid, ajalehtede väljalõikeid, kaarte, kirjasid ning väikest ümbrikku, kus olid sees pildid Hitlerist.
Näiteks oli nimetatud fotodel kujutatud Saksamaa toonast diktaatorit Adolf Hitler paitamas hirve ning vaatamas võimlemisfestivali. Need pildid oli Bridgeti vanaisa ema sõnutsi enda sõjakäikudelt suveniiriks kaasa toonud.
Bridget viis pildid New Yorki ja lasi neid uurida. Seal selgus, et Hitleri pildid olid mõeldud natsipartei propagandistlike "sigarettide pildiraamatu" jaoks.
Nimelt üllitas natsipartei 30-ndatel Saksamaal hulga väikeseid raamatuid, kuhu oli võimalik pilte kleepida. Pilte sai aga iga "eesrindlik kodanik" selliselt, et saatis sigaretipaki vahelt leitud kupongi tootjale ning saigi vastutasuks pildi, mida oli võimalik raamatusse kleepida. Lõpptulemusena pidi valmima igaühel pildiraamat, mis jagas Saksamaa arusaamasid ja nägemust maailmast ning selle ajaloost.
Bridget oli leiust vaimustuses, kuid samas ka üllatunud, kuna ta ei olnud sellisest propagandavõttest kunagi kuulnud.
"Massitarbimine ja massiturunuds oli Saksamaale jõudnud juba 1920ndatel ja oli tekkinud juba nn "kogujate instinkt"," selgitas Columbia ülikooli emeriitprofessorilt Volker Berghahn. "See oli osa katsest tõmmata tarbija oma toodet veel rohkem kasutama ja seetõttu olid ka tubakafirmad sellega seotud. Natsidel oli muidugi eesmärk panna inimesed enda lugu uskuma. Olen kindel, et palju Hitleri Noori oli samuti kogujate hulgas ja nad tahtsid enda albumeid täis saada," rääkis professor ajakirjale.
Enamik neid raamatute jaoks mõeldud fotosid olid tehtud natsipartei ametliku fotograafi, Heinrich Hoffmanni poolt, kes oli aastaid ainuke inimene, kes tohtis üldse füürerit jäädvustada. Piltidel kujutati Hitlerit muidugi kangelasena ning sageli poseeris ta koos loomade, laste või naistega. Lisaks oli ka palju pilte, mis kujutasid Saksamaa võidukäiku ja sõjaväge eriti heroilistena.
Pärast 1945. aastat keelasid sõja võitnud liitlased Euroopas aga natsipropaganda ära, mistõttu ei levitatud avalikult ka enam neid "sigrettide raamatuid". Suur osa neist hävitati, kuid paljud sõdurid võtsid suveniiriks neid ka kaasa. See on ka põhjus, miks need tänapäeval nii haruldased on.
