Tallinna ja Londoni vahel käivad läbirääkimised terabaitide ulatuses andmete varukoopiate tegemiseks, et säilitada neid kindlas kohas Ühendkuningriigis, teatasid Eesti ametnikud FT-le.
Eesti kasutab juba saatkondi välismaal valitsuse failide koopiaid kindlustavate serverite asupaikadena, kuid pingete suurenemise tõttu Moskvaga ning kasvava mure pärast küberrünnakute üle idast kavandab Tallinn palju ambitsioonikamaid meetmeid, teatab FT.
„Meil on väga agressiivne naaber ja me peame olema kindlad, et mis iganes meie territooriumiga tulevikus ei juhtu, suudab Eesti ellu jääda,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Taavi Kotka FT-le.
Kotka lisas, et kui juhtub midagi tõeliselt halba, tahab Eesti olla võimeline ütlema, et riik jääb alles, et ollakse siiski võimeline olema riik, isegi kui ei ole territooriumi.
Briti valitsuse pressiesindaja kinnitas, et Ühendkuningriik on Eestiga esialgselt arutanud „ühist andmete haldamise projekti“.
Venemaa küberrünnakud Balti riikide vastu on juba sagenenud, teatasid kohalikud ametnikud FT-le.
Millal iganes Venemaa võtab ette suured sõjaväeõppused Balti riikide läheduses, kaasneb nendega küberrünnakute tõeline lisandumine, teatas anonüümseks jäänud Balti luureametnik FT-le.
NATO-s peab enamik sõjalisi ametnikke Venemaa otsest sissetungi Balti riikidesse ülimalt ebatõenäoliseks, kuid selle asemel kardetakse hübriidsõjastsenaariumi, milles küberrünnakud mängiksid võtmerolli.
Läbirääkimised Ühendkuningriigiga on varases staadiumis. Tuleb välja töötada kahepoolne kokkulepe selle kohta, kes omab andmete säilitamise koha üle suveräänsust ning seega kes vastutab selle kaitsmise eest, kui võõrustajariiki digitaalselt rünnatakse, kirjutab FT.
Suurbritannia otsus Euroopa Liidust lahkuda on olnud asju keerulisemaks muutev faktor ning Eesti peab FT teatel selle tulemusena läbirääkimisi ka Luksemburgiga.
