Fašismiga võitlev Putin tegutseb Euroopas kohati neonatsidest sõprade kaudu
Euroopas ollakse üha rohkem mures Venemaa ja Euroopa paremäärmuslaste lähedaste suhete pärast. Paremäärmuslased on aastaid suhelnud kõrgetasemeliste Vene poliitikutega, imetlevad avalikult Vladimir Putinit kui juhti ja toetavad Venemaad Euroopa Parlamendis. Venemaa toetab vastutasuks neid, kuigi otsese rahalise toetuse kohta on vähe tõendeid.
Näited Venemaa ja äärmusliikumiste tihadate kontaktide kohta on olnud kevadine referendum Krimmi Venemaaga ühinemise üle ja Ida-Ukraina separatistide novembrikuised valimised, mis Euroopas üldiselt ebaseaduslikeks kuulutati, vahendab Ilta-Sanomat.
Mitmed äärmusliikumiste esindajad tegutsesid aga valimiste „ametlike“ rahvusvaheliste vaatlejatena ning andsid Vene meediale intervjuusid, kus kinnitasid valimiste õiguspärasust. Augustis võtsid samad isikud osa Krimmis Jaltas toimunud Ukraina-teemalisest konverentsist.
Märkimisväärne paremäärmuslaste ja Venemaa suhetes on see, et äärmusliikumised, eriti Prantsuse rahvusrinne, on saavutanud viimastel aastatel edu Euroopa Parlamendi valimistel. Nii suudavad nad põhimõtteliselt seestpoolt mõjutada ka otsuste tegemist Euroopa Liidus.
„Kreml usub, et rahvusrinne suudab Prantsusmaal võimule tulla ja pöörata Euroopa ajaloo Moskvale soodsas suunas,“ kirjutas rahvusrinde rahalised sidemed Venemaaga paljastanud väljaanne Le Nouvel Observateur.
Venemaa motiivide kohta on antud erinevaid hinnanguid väikesest kiusu ajamisest kuni Euroopa Liidu lagundamise üritusteni.
On räägitud ka Putini viiandast kolonnist.
Saksa ajaleht Bild kirjutas luureallikatele viidates, et Putini strateegia on külmalt toetust osta. „Putin unistab Euroopast – ja ta on öelnud selle valjult väljagi – kus tema mõjupiirkond ulatub üle kogu kontinendi kuni Portugalini,“ teatas Bild.
Kõige kaugemale ulatuva järelduse tegi Türgis tegutsev Euraasia strateegiliste uuringute keskus. „Venemaa eesmärk on tõsta paremäärmuslikud jõud Euroopas võimule, tekitada Euroopa Parlamendile Venemaa-sõbralik juhtkond ja lõpuks lagundada Euroopa Liit, alustades endistest Ida-Euroopa riikidest, mis haarataks kaasa äsja asutatud Euraasia majandusliitu,“ öeldakse keskuse analüüsis.
Putini sõbrad Euroopas:
PRANTSUSMAA: Marine Le Peni juhitav rahvusrinne (Front National) sai valimisteks Vene pangalt üheksa miljonit (mõnedel andmetel kuni 40 miljonit) eurot laenu. Laenu põhjendati sellega, et Prantsuse pangad erakonnale raha ei anna. Le Pen on Putini pikaaegne vankumatu imetleja, kes kaitses kevadel Krimmi annekteerimist. Kategooriliselt immigratsioonivastane rahvusrinne on saavutanud märkimisväärset edu euro- ja kohalikel valimistel ning taotleb Prantsusmaa poliitikas endisest märkimisväärsemat positsiooni.
BELGIA: Flaamide oma riiki taotlev erakond Vlaams Belang on immigratsiooni ja Euroopa Liidu vastu. Erakond on püüdnud paremäärmuslaste mainest vabaneda, kuid teised erakonnad ei nõustu nendega koostööd tegema. Vlaams Belangi esindaja Frank Creyelman tegutses valimisvaatlejana nii Krimmis kui ka Ida-Ukrainas. Belgias on Venemaaga head suhted ka neonatsidega seostatud poliitikul Luc Michelil.
ITAALIA: Kui Putini hea sõbra Silvio Berlusconi Forza Italia kunagi võimule naaseb, on Putinil Euroopas tugev toetaja. Populistliku Forza Italia esindajad on osalenud valimiste vaatlemisel Krimmis ja Ida-Ukrainas. Venemaa toetab teadetekohaselt ka Euroopa Liitu kriitiliselt suhtuvat Põhjaliigat. Paremerakonna Forza Nuova end fašistiks tituleeriv juht Roberto Fiore on teatavasti külastanud Krimmi.
SUURBRITANNIA: Euroopa Liidu vastase Ühendkuningriigi iseseisvuspartei (UKIP) juht Nigel Farage ülistas aasta alguses Putinit seoses tema tegevusega Süüria küsimuses ning ütles, et imetleb teda. UKIP on saanud lisaks Euroopa Parlamendile jala ukse vahele ka Briti parlamendis ja neilt oodatakse järgmisel kevadel toimuvatel valimistel kõva tulemust. Paremäärmusliku Briti rahvuspartei (BNP) juht Nick Griffin on esinenud valimisvaatlejana Venemaal ja ülistanud Vene meediat usaldusväärsete uudiste eest. Griffinit teatakse juutide massimõrva eitajana.
UNGARI: Venemaa halvamainelisemate sõprade hulka Euroopas kuulub Ungari äärmusliikumine Jobbik, mille poliitika on Ungari marurahvuslus ja Euroopa Liidust väljaastumine. Jobbikit peetakse avalikult rassistlikuks ja homodevastaseks. Jobbiki juht on külastanud Moskvat ja Jobbiki liikmeid on Ungaris kahtlustatud Venemaa heaks spioneerimises.
AUSTRIA: Vabadusparteid (FPÖ) esindanud endine Euroopa Parlamendi liige Ewald Stadler on teinud kõvasti tööd Venemaal ja osalenud nii Krimmi kui ka Ida-Ukraina valimiste vaatlemisel. Stadler juhib nüüd konservatiivseks väidetavat erakonda REKOS.
KREEKA: Neonatsideks klassifitseeritav erakond Kuldne Koidik on Kreeka majandussurutise tõukel oma populaarsust suurendanud. Kuldne Koidik ei ole oma Venemaa-kontakte salanud ning kahtlustatakse, et nad saavad sealt majanduslikku toetust. Kreekas on venelastel suhted ka poliitilise maastiku teise ääre, stalinistliku Kreeka kommunistliku parteiga, mille liikmed on vaadelnud valimisi Krimmis ja Ida-Ukrainas.
BULGAARIA: Äärmusliikumise Ataka esindajad on olnud valimiste vaatlejad Krimmis ja Ida-Ukrainas. Arvatakse, et rassistlik erakond saab raha Venemaalt.
LISAKS SELLELE kahtlustatakse tihedates kontaktides Venemaaga ka Serbia, Poola, Slovakkia, Hispaania ja Saksamaa paremäärmuslasi.
