“Türgi ei vasta veel Kopenhaageni leppe poliitilistele kriteeriumidele,” märgitakse raportis, mille poolt hääletas 211 ja vastu 84 saadikut. Erapooletuks jäi 90 saadikut.

EL-i valitsused peavad detsembris otsustama, kas alustada Euroopa Komisjoni soovituse baasil Ankaraga ametlikke liitumiskõnelusi. Europarlament esitab Euroopa Komisjoni raporti suhtes oma arvamuse, kuid see pole legaalselt siduv. Küll aga peab Europarlament ratifitseerima liitumiskõneluste tulemuse, kuid kõnelusteks võib kuluda kuni kümme aastat.

Europarlamendi raportis, mille koostas Hollandi kristlik demokraat Arie Oostlander, märgitakse, et Tayyip Erdogani tugevalt EL-meelne valitsus on astunud samme poliitilise ja majandusreformi suunas, kuid viidatakse ka valdkondadele, kus pole saavutatud piisavat edu. Samuti viitab raport poliitilisele tagakiusamisele, mis mõnel juhul on viinud poliitiliste parteide keelustamisele, inimõiguslaste hirmutamisele ja sugudevahelise võrdsuse puudumisele.

Raport suhtus kriitiliselt ka sõnavabaduse piiramisse Türgis ning usuliste, etniliste ja keeleliste vähemuste kohtlemisse.

EL laienemisvolinik Günter Verheugen kutsus parlamenti “Türgi reformiprotsessilt mitte vaipa alt ära tõmbama”, märkides, et demokraatlik Türgi on ka EL-i huvides.

Verheugen avaldas kiitust ka Türgi “väga koostöövalmile ja konstruktiivsele rollile” Küprose taasühendamiskõnelustel.

Samas leidis laienemisvolinik, et Ankaral tuleb aasta lõpuks käivitada reformide kriitiline mass, et EL tunneks selgelt, et reformiprotsess on usaldusväärne ja tugev. “Kui nii ei lähe, ei saa me lihtsalt jõuda järeldusele, et poliitilised kriteeriumid on täidetud,” ütles Verheugen.