Aina suurem hulk inimesi leiab, et euro on teinud nende riikide majandustele rohkem kahju kui kasu majanduskasvu, tööhõive ja elustandardi puhul, teatab The Telegraph.

Euroopa Komisjoni poolt avaldatud värske üleeuroopalise arvamusküsitluse kohaselt on just kõige suuremad omaaegsed euro pooldajad prantslased, sakslased ja itaallased kõige rängemalt euro vastu pööranud.

52 protsenti prantslasi leiab, et euro on olnud “halb asi”. Peamiselt süüdistatakse eurot suures hinnatõusus, 81 protsenti eurooplasi peab euro suurimaks miinuseks selle käibele tulekule järgnenud hinnatõusu.

Kõige rahulolematud on itaallased, nende järel kreeklased ja hollandlased. Kõige soodsamalt on euro suhtes meelestatud iirlased.

Üle poolte prantslastest ja hispaanlastest sooviks, et hinnasiltidel oleks taas topelthinnad — ühed eurodes ja ühed kohalikus valuutas.

Kuigi ametlikel andmetel on inflatsioon Prantsusmaal sama suur, kui enne euro käibele tulekut, hinnavõrdlus näitab, et põhiliste eluks vajalike kaupade hinnad on oluliselt tõusnud. Ajalehe Le Parisien uurimuse kohaselt on 30 kõige levinuma toidu- ja tarbekauba hinnad kasvanud viie aastaga 80 protsenti. Kohvi hind on tõusnud näiteks aga lausa 120 protsenti, kartulikilo hind 93 protsenti ja hambapasta hind 84 protsenti.

Prantsuse peaminister Dominique de Villepin lubas, et valitsus kehtestab parema mehhanismi, kuidas mõõta hinnatõuse eluasemele, energiale, veele ja sidele.

Euroopa Komisjoni selgituse kohaselt eksisteerib “vigane arusaamine inflatsioonist”. “Inflatsiooni tase mõnedes riikides pole kunagi olnud nii madal,” selgitas rahandusvolinik Joaquim Almunia. Lisaks selgitas Almunia, et eurotsoonis ollakse paremini kaitstud valuutahinna kõikumiste eest. Paljudes riikides langes ka importkauba hind peale euro tulekut.