Luksemburgi pea- ja rahandusminister ning eurot kasutavate riikide grupi eesistuja Jean-Claude Juncker ütles, et sellised meetodid – suurem kulutamine, alandatud intressimäärad ja maksukärped, mida Euroopa riikides prooviti 1970. aastatel – panid ainult majandustele peale laenukoorma ja olid ka muidu vähese positiivse mõjuga.

Rahandusministrid teatasid, et Euroopa Investeerimispank eraldab väikefirmadele laenudeks 30 miljardit eurot (468 miljardit krooni) pankade krediidipuudujääkide korvamiseks. Rahaeraldus on jaotatud kolmele aastale.

Euroopa Keskpanga juhi Jean-Claude Trichet’ sõnul on peamiseks mureks inflatsioon. Ta hoiatas, et töövõtjad nõuavad suuremat palgatõusu, et sammu pidada kõrgusse sööstvate toiduainete ja kütusehindadega.

Euroopa rahandusministrid otsustasid säilitada status quo ja jätta vastutus finantsinstitutsioonide järelevalve eest rahvuslikele järelevalveorganitele.

Mõni päev varem oli Euroopa Liidu siseturuvolinik Charlie McCreevy hoiatanud, et Euroopa riikide seadusandlike erinevuste tõttu ei ole Euroopa Liit valmis reageerima piire ületavale pangakrahhile, kui see toimub suurusjärgus, nagu on juhtunud üle Atlandi. Rahandusministeeriumide, keskpankade ja järelevalveorganite koostöövõime ei ole McCreevy sõnul selleks lihtsalt piisav.

Rahandusministrid olid aga vastu vastutuse siirdamisele mõnele Euroopa Liidu tsentraliseeritud ametkonnale.

Rahandusministrid jagunesid kahte leeri küsimuses, kas lubada lisaväärtusmaksude kärpeid, et leevendada tarbija olukorda.

Itaalia Panga juht ja finantsstabiilsuse foorumi eesistuja Mario Draghi rääkis ministritele, et üle kogu maailma on pangad praeguse finantskeerise tõttu kaotanud 500 miljardit dollarit (5 triljonit krooni).

Draghi sõnul on olukord eurotsoonis siiski parem - mitte nii pingeline.