Londonis asuv mittetulundusühing Privacy International nimetab esmaspäeval avaldatud raportis Briti konservatiivide esindajat Malcolm Harbourit, kes on Euroopa Parlamendi siseturukomitee esimees ning andmekaitseseaduse eelnõu variraportöör, vahendab EUobserver.

Privacy Internationali teatel tegi Harbour parandusettepanekuid, mille sisust üle 25 protsendi on kopeeritud otse lobistide paberitest.

Brüsselis USA ettevõtete huve esindav Ameerika kaubanduskoda ja Euroopa pangandusföderatsioon (EBF) tahtsid, et andmete kaitse üle järelevalvet teostavate töötajate palkamine oleks vabatahtlik, mitte kohustuslik, nagu oli ette nähtud Euroopa Liidu esialgses eelnõus.

Interneti raamatupood Amazon ja oksjoniportaal Ebay tahtsid eelnõus kaotada paragrahvi, mis oleks firmadel takistanud inimeste andmete kasutamise, kui nende nõusolek ei ole korralikult kindlaks tehtud.

Amazon tahtis ka muuta seaduse sätet, mille eesmärk oli kaitsta väljaspool Euroopa Liitu asuvates andmekogudes olevaid Euroopa Liidu andmeid.

Harbouri päevakorda võetud parandused tulevad vastu kõigile ülaltoodud soovidele.

„Fakt, et firmad, mis on seotud isikuandmete kasutamise ja kaitsega, on parandustega nõus, ei ole põhjus nende alavääristamiseks või selleks, et püüda väita, et neid, kes on nende lähenemisega nõus, tuleks tsenseerida,“ ütles Harbour e-posti teel.

Harbour märkis, et kohtus nii tarbijate organisatsioonide, valitsuste esindajate kui ka asjassepuutuva tegevusala esindajatega.

„Minu poolt päevakorda võetud parandused olid need, mis minu hinnangul parandavad direktiivi, eriti, mis puudutab andmekaitset, kontrolli ja andmesubjektide läbipaistvust,“ lisas Harbour.

Teised nimed, millele Privacy International viitab, on Briti konservatiivid Sajjad Karim ja Giles Chichester, aga nad ei ole ainsad.

Asjasthuvitatude seisukohti on sõna-sõnalt üle võtnud ka sotsialistlikud, liberaalsed ja paremtsentristlikud Euroopa Parlamendi liikmed.

Häirekella lõi esimesena Austria juuratudeng Max Schrems.

Schrems sai kuulsaks 2011. aastal, kui nõudis, et Facebook eemaldaks internetist tema isikuandmed ning praegu juhib ta organisatsiooni Europe vs. Facebook.

Schrems ütles EUobserverile, et võrdles lobistide pabereid Euroopa Parlamendi liikmete esitatud parandusettepanekutega.

„Kui ma seda [ühe saadiku esitatud parandusettepanekut] lugesin, lugesin täpselt sama sõnastust, mis oli lobipaberil,“ ütles Schrems.

Saksa roheliste esindaja Euroopa Parlamendis Jan Albrecht on samuti öelnud, et lobitöö Euroopa andmekaitseseaduse ümber, eriti Ameerika kaubanduskoja poolt, on saavutanud hüsteerilise taseme.

„On ilmselge, et enam pole mingit läbipaistvust. Kes teeb lobi millele? Toimub hägustamine,“ ütles Albrecht.

Katse Euroopa andmekaitseseadusse auke tekitada ei piirdu ainult raskekaaluliste internetifirmade pingutustega.

4. veebruaril USA tarbijakaitse ja kodanikuvabaduse organisatsioonide (näiteks ACLU) saadetud kiri tekitas mure, et Euroopa andmekaitseseadust püüab otseselt nõrgestada ka USA administratsioon.

Kiri on adresseeritud teiste hulgas USA riigisekretärile ja peaprokurörile ning selles süüdistatakse USA valitsust pretsedenditu lobikampaania korraldamises Euroopa Liidu kodanike andmekaitseõiguste piiramiseks USA firmade kasuks.

Nädal enne selle kirja saatmist oli USA riigidepartemangu majandusametnik John Rodgers käinud Berliinis ähvardamas.

Rodgers ütles Saksamaa pealinnas toimunud konverentsil, et asjad võivad kaubandussõja mõttes tõeliselt käes plahvatada, kui Euroopa Liit ei eemalda oma seaduseelnõust Schremsi-tüüpi „õigust saada unustatud“, kirjutas Saksa majandusleht Heise Online.

Euroopa Liidu seaduseelnõu annab Euroopa Liidu kodanikele õiguse sundida firmasid kustutama nõudmisel viivitamatult nende isikuandmed.

USA väidab, et Euroopa Liit peab õiguse unustatud saada ja sellega seotud õiguse kustutamisele üle vaatama, sest see takistab innovatsiooni.