Tegemist on Euroopa Liidu esimese suurema sõjalise operatsiooniga viimase kuue aasta jooksul, vahendab Reuters.

Ministrite kohtumisel Brüsselis lepiti kokku üldises plaanis saata vägivallakeerisesse sattunud Kesk-Aafrika Vabariiki pataljonitugevune jõud. Üksikasjalikumad plaanid tuleb veel välja töötada.

Prantsusmaa, mis saatis eelmisel kuul Kesk-Aafrika Vabariiki 1600 sõdurit, soovib abi. Euroopa Liidu 28 liikmesriigi välisministrid leppisid esmaspäeval kokku kriisihaldamise kontseptsioonis mitmerahvuselise Euroopa väeüksuse jaoks, mis tegutseks kuus kuud ning mille ülesanne oleks kaasaaitamine olukorra stabiliseerimisele pealinnas Banguis ja selle ümbruses. Kust sõdurid tulevad, pole veel lõplikult selge, vahendab Associated Press.

Kontseptsiooni heakskiitmine ei tähenda, et operatsioon toimub, teatas Euroopa Liidu anonüümseks jäänud ametnik, kes välisministrite kohtumisel osales.

Euroopa Liidu ametniku sõnul pakkus Eesti välja kuni 55 sõjaväelast ning Leedu, Sloveenia ja Soome teatasid, et kaaluvad, kas osaleda.

Prantsusmaa president François Hollande on varem öelnud, et Poola on pakkunud transpordilennukit ja isikkoosseisu sellega lendamiseks ja selle hooldamiseks.

Eesti valitsus otsustas eelmisel nädalal kabinetinõupidamisel toetada plaanitavat Euroopa Liidu missiooni Kesk-Aafrika Vabariigis ning Eesti kaitseväe osalemist sellel missioonil vastavalt rahvusvahelisele õigusele.

Valitsuse kabinetinõupidamisel tutvustatud kavade kohaselt panustaks Eesti Kesk-Aafrika Vabariigi missioonile ühe jalaväerühma ja toetusüksusega, kokku kuni 55 kaitseväelasega ühekordselt.

Eesti kaitseväelaste missioon võiks alata kõige varem veebruari lõpus ning praegu käib jutt maksimaalselt 55 kaitseväelase osalemisest selles missioonis. «Missiooni eesmärk on hoida ära humanitaarkatastroof Kesk-Aafrika Vabariigis,» ütles peaminister Andrus Ansip valitsuse pressikonverentsil.