"Läbirääkimiste tulemusena jõuti rahvusvahelise telekommunikatsioonileppeni (ITR), millele Eesti otsustas allkirja mitte anda. Oleme seisukohal, et interneti haldamisega seonduv ei kuulu ITU ja ITR-i käsitlusalasse. Praegune lepe aga sisaldab internetti käsitlevat resolutsiooni, mis võib anda valitsustele võimaluse sekkuda internetiliikluse sisusse. Samuti ei pea Eesti võimalikuks aktsepteerida leppes sisalduvat viidet turvalisusele, mis ei peaks olema selle leppe sisuks," ütles välisminister Urmas Paet reedel toimunud pressikonverentsil.

"Interneti haldamisega seotud küsimused ei pea sisalduma ITR-is, sest interneti valitsemine peaks põhinema avatud ja erinevaid osapooli kaasaval mudelil. Tänane, erinevatel organisatsioonidel põhinev mudel, on võimaldanud reageerida muudatustele ja tagada vajaliku paindlikkuse kiiresti muutuvas interneti keskkonnas ning me ei soovi seda mudelit muuta," lisas Paet.

Venemaa, Hiina ja mõned araabiamaad püüdsid konverentsil läbi suruda oma mudelit, mis annaks riikidele laialdased õigused interneti kontrollimiseks, vahendab Aamulehti.

Vaidluse keskmes on internetiaadresside haldamine. Venemaa koos oma toetajatega tahtis, et riigid saaksid õiguse internetiaadresse kontrollida. Praegu teeb see USA-s asuv sõltumatu tulu mitte taotlev organisatsioon ICANN.

Dubais toimunud konverentsil püüti kompromissi saavutada 12 päeva jooksul. Euroopa Liidu riigid ei saanud aga heaks kiita lõppdokumenti viimasel hetkel tehtud muudatusi.