Kommenteerides paljude ekspertide poolt Vene omaks peetava salapärase allveelaeva otsinguid, millega Rootsi on oma territoriaalvetes tegelnud juba pea nädala, tuletas Merkulov meelde: „No hea küll, oli üks üksikjuhtum, kui Nõukogude laev eksis kahel põhjusel: laeva asukohta kindlaks määrava tehnika ja seadmete ebatäiuslikkus ning üleväsinud ohvitseride mitte kõige õigem tegutsemine (diiselallveelaev tähendab ikkagi sellist mugavuste puudumist, mida on kaldal raske ette kujutada, seda peab kogema).“

„Ööl vastu 28. oktoobrit k.a eksis Nõukogude diiselallveelaev nr 137 Läänemerel tavapärasel õppesõidul navigatsiooniseadmete rivist välja langemise ja sellega seoses asukoha määramise vigade tõttu halva nähtavusega kursilt ning sõitis Rootsi kagunurgas madalikule...“ (TASS-i teade 1981. aasta 6. novembrist). Meedias täpsustati, et Balti laevastiku allveelaev S-363, pardanumbriga 137 (projekt 613) sõitis madalikule mõnekümne meetri kaugusel kaldast Rootsi Karlskrona mereväebaasi läheduses.

„See meeskond ei sattunud sinna mingi luureplaani järgi, vaid Vene juhmuse tõttu,“ ütles kontradmiral. „Aga Rootsis elab siiani selline sündroom. Mingit Vene allveelaeva seal olla ei saa. Venemaal Läänemerel allveelaevu praktiliselt polegi, neid on ju lihtne kosmosest näha – kas seisavad kai ääres, kas on lahkunud või mitte. Kui allveelaeva ei ole, siis kuidas on võimalik seda leida? Moskva teateid selle kohta, et ükski Vene allveelaev ei sattunud selles piirkonnas hätta, tuleb uskuda.“

„Rootsi ei kuulu NATO-sse, aga teda tahetakse sinna tõugata. Kasutati ära seda, et midagi sõitis kuskil karile, algas paanika, mida levitati spetsiaalselt. See on selline juhtum, kus sääsest on tehtud elevant,“ ütles Merkulov.