Bahovski ütles Delfile, et saab oma hinnangus Brexiti lepingu projektile toetuda praegu vaid refereeringutele ja reaktsioonidele, sest lepingi tekst on ise 585 lehekülge pikk ja ta on jõudnud lugeda sellest mõningaid osi.

"Tundub, et suurimat tüli tekitab Põhja-Iirimaa küsimus, sest piirkond saab teatava eristaatuse, küll ajutise piiriprobleemi lahendamiseni, aga ikkagi," märkis Bahovski. "Šotlased on juba küsinud, kuidas saab Põhja-Iirimaa jääda tolliliitu, aga nemad mitte."

Bahovski sõnul on selge, et mis tahes lepe oleks sünnitanud Ühendkuningriigis vastuolusid, sest kogu Brexiti teema on ühiskonda selgelt lõhestanud. "Ka nüüd, kui valitsusest on lahkunud juba mitu ministrit ja DUP ehk Iiri unionistlik partei, kellele toetub Theresa May valitsus, on teatanud vastuseisust lepingule, näeme, et lõhestumine pole kuskile kadunud," tõdes Bahovski.

Parlamendi toetus on Brexiti lepingule on Bahovski hinnangul kaheldav, sest vastuseisust lepingule on teatanud ka teised poliitilised jõud. "Kui parlament lepingu tagasi lükkab, on äärmiselt ebatõenäoline, et Ühendkuningriik suudab 2019. aastal lahkuda EL-ist lepinguga. On ka ilmne, et Ühendkuningriik jäi Brüsselile alla, mis võib olla ka asjaolu, mis sundis paljusid ministreid täna lahkuma," ütles Bahovski.

Ühendkuningriigi valitsus kiitis eile pärast pikka ja tulist vaidlust heaks peaminister Theresa May esitatid Brexiti lepingu kavandi, kuid täna on juba kaks valitsuse ministrit, Brexiti minister Dominic Raab ning töö- ja pensionide minister Esther McVey.

Raabi ja McVey tagasiastumine seab surve alla teised valitsuse liikmed ja tekitab doominoefekti võimaluse, mis võib viia valitsuse kukkumiseni.

Vastuseisu lepingu kavandile on väljendanud erinevatel põhjustel ka mitmed parlamendi liikmed nii tooride, Iiri unionistide kui ka leiboristide parteist.