Dokumendis räägitakse, et Venemaa kasutab oma välispoliitiliste eesmärkide saavutamiseks ulatuslikku instrumendivalikut. SAB-i luure- ja vastuluureülesandeks on fikseerida teiste riikide salajasi või pettetegevusi, mis on suunatud Läti vastu ning vastuolus selle huvidega või isegi suutelised tekitama ohtu riigi julgeolekule, teatab BNS.
Raportis kinnitatakse, et tähtsaks ressursiks Venemaa välispoliitiliste sihtide saavutamisel on muutunud kaasmaalased.
„Avalikult väljendavad Venemaa ametiisikud soovi konsolideerida välismaal elavat kogukonda, tugevdada sellega koostööd, täiendada informatsioonilist mõju ning tugevdada tööd noorte kaasmaalastega, ent tavaliselt ei ole elluviidavad välispoliitilised eesmärgid otseselt seotud kaasmaalaste olukorraga,“ seisab dokumendis.
„Venemaa välispoliitika salajane eesmärk on diskrediteerida Lätit, süüdistades teda fašismi taassünnis, ajaloo ümberkirjutamises, omistades Lätile laostunud riigi kuvandit, toonitades venekeelse elanikkonna sihipärast diskrimineerimist. Deklareeritavate ja tegelike eesmärkide mittevastavus on kaasmaalaste poliitika kõige suuremaks ohuks Läti riigi julgeolekule,“ toonitatakse raportis.
Venemaa kaasmaalaste poliitika eesmärkidest ja tegevusvormidest räägivad ametiisikud, töötatakse välja valitsusprogramme; nende saavutamiseks on loodud spetsiaalsed organisatsioonid ning eraldatud suured summad.
SAB viitab, et avalikult on püstitatud ülesanne tugevdada vene keele positsioone ning saavutada sellele Euroopa Liidu ametliku keele staatus. Venekeelse kogukonna aktivistid, kes teevad tihedat koostööd Venemaaga kaasmaalaste ja infopoliitika raames, on tulnud välja ideega kasutada vene keele staatuse tugevdamiseks ära Euroopa kodanike algatust. Sellise projekti šansside tõstmiseks on sellesse projekti kaasatud ka teised keeled, millel on Euroopa riikides piiratud staatus, ent mille kasutajate hulk on suur.
Venemaa võimud on omakorda juba lubanud toetada kaasmaalaste algatust ning teinud ettepaneku kasutada kampaania korraldamiseks ära Euroopa riikides loodud kaasmaalaste organisatsioone.
SAB-i hinnangul on veel üheks Venemaa välispoliitika instrumendiks infopoliitika ning sihipärased propagandakampaaniad, mille läbiviimisse kaasatakse meedia ning spetsiifiliste ülesannete täitmiseks loodud organisatsioonid.
Sedalaadi kampaaniate aluseks on faktidega manipuleerimine või tendentsliku valiku koostamine.
Venemaa propagandakampaaniatesse on oma panuse andnud telekanali TV Tsentr (RTVC) ning fond Ajalooline Mälu.
„RTVC spetsialiseerub tellimustele, tendentslike dokumentaalfilmide ja ajaloolise teemaga süžeede loomisele ja edastamisele. Näiteks võib tuua filmid „Balti natsism“ ja „Baltimaad. Ühe okupatsiooni lugu“, mida on näidatud sel telekanalil,“ osutatakse raportis.
Neis materjalides süüdistatakse Lätit traditsiooniliselt ajaloo ümberkirjutamises, fašismi taassünnis ning SS-i sõdurite ülistamises.
Fondi Ajalooline Mälu teemadeks on nii ajalugu ku ka venekeelsete inimeste õigused. Fond loodi 2008. aastal võitluse nimel Nõukogude Liidu vaadete eest ajalooküsimustes, eriti seoses Teise maailmasõja sündmustega, viitab SAB.
Oma töös teeb fond panuse tendentslike raamatute kirjutamisele ja populariseerimisele, avalike diskussioonide ja konverentside korraldamisele.
Napi osalejate arvuga üritustele kindlustatakse laialdane avalikustamine Venemaa ning Läti venekeelses meedias. Nende ürituste osalejad valitakse spetsiaalselt välja, et kindlustada vajalikud arvamusavaldused. Fondi korraldatavate ürituste sagedasteks külalisteks on Vene kaasmaalaste poliitika Läti aktivistid.
Üksikutel juhtudel võidakse propaganda suunata ka väga konkreetsete eesmärkide saavutamisele. Näiteks elavdas rida Vene meediavahendeid 2011. aasta esimesel poolel tööd selle nimel, et peegeldada võimalikult negatiivses võtmes uue tuumaelektrijaama rajamist Leedusse Visaginase linna, väites, et regiooni energeetiliste probleemide parimaks lahenduseks on tuumajaama rajamine Venemaale Kaliningradi oblastisse.
Aktiivselt töötas selles suunas Vene uudisteagentuur Regnum, mida traditsiooniliselt Venemaa infopoliitikas ära kasutatakse.
SAB järeldab, et pikaajalise välismaalt lähtuva propaganda mõju ning jõupingutused diasporaaga manipuleerimisel võivad kahjustada Läti rahvusvahelist mainet, aga nende kampaaniate edukamaks neutraliseerimiseks on vajalik erinevate riiklike organite kompleksne töö.
Avalik osa moodustab vaid väikese osa iga-aastasest raportist, mille SAB igal aastal valitsusele esitab. Ülejäänud osa on salastatud. Täieliku raporti esitas teisipäeval valitsusele büroo direktor Jānis Kažociņš.
