Endine koonduslaagrivalvur võitleb USA-st väljasaatmise vastu
Endine koonduslaagrivalvur, kes on elanud üle 50 aasta vaikset elu Pennsylvania osariigi lääneosas alustas neljapäeval USA kõrgeimas immigratsioonikohtus võitlust oma väljasaatmise vastu, väites, et teda ei tohiks karistada, sest ta teenis Hitleri armees oma tahte vastaselt.
88-aastane Anton Geiser tunnistab, et teenis SS-is valvurina Sachsenhauseni ja Buchenwaldi koonduslaagrites. USA föderaalkohtunik otsustas 2010. aastal, et Geiser tuleb riigist välja saata, vahendab Associated Press.
USA valitsuse juristid nõuavad Geiseri väljasaatmisotsuse kehtima jätmist. Nende sõnul asetab föderaalseadus endised natsid karmimasse immigratsioonikategooriasse ning kohustusliku teenistuse tõttu ei tohiks mingeid erandeid teha.
Geiseri advokaat Adrian Roe tunnistas, et USA kongress on tõepoolest asetanud natsid eraldi, karmimasse kategooriasse, mis puudutab nende õigust USA-sse sisse rännata ja seal elada. Roe' sõnul ei ole aga sugugi igaüks, kes Hitleri sõjamasinasse värvati, tõeline nats.
„Külge kleebitud silt „nats“ ise räägib teatavast usust,“ ütles Roe. „Kui nad on tõelised uskujad, ei taha me neid siia. Kui nad on sunniviisilised osalejad, on nad siis tõesti natsid?“
Geiser, kes viidi hiljuti haiglasse, ei osalenud ise neljapäevasel kuulamisel. Ta saabus USA-sse 1956. aastal ja naturaliseerus 1962. aastal. Ta elas Pittsburghist 120 kilomeetri kaugusel Sharonis, töötas aastakümneid terasetehases ja kasvatas üles viis last.
USA justiitsministeeriumi jurist Susan Siegal seadis kahtluse alla, kas Geiseri teenistus laagrivalvurina oli tõesti tahtevastane. Siegali sõnul oleks Geiser võinud taotleda üleviimist tagasi idarindele, kus ta alguses teenis, või oleks võinud lihtsalt teenistusest minema kõndida või mitte kuuletuda ebamoraalsetele käskudele. Siegali sõnul lõid Teise maailmasõja järgne Nürnbergi protsess ja sõjaväe käitumiskoodeks pretsedendi, mille järgi ei ole ebamoraalsete käskude täitmine enese kaitsmiseks piisav.
„Mul on kahju – härra Geiser osales inimsusevastastes kuritegudes,“ ütles Siegal.
Geiseri sõnul sunniti teda SS-iga liituma 1942. aastal ja ta pole kunagi kedagi tapnud, kuigi Sachsenhauseni ja Buchenwaldi laagrites, mida ta valvas, arvatakse olevat surnud kümned tuhanded inimesed.
Geiser ei vaidle vastu, et natside koonduslaagrid olid kohutavad ja ta on varem süüdistajatele öelnud, et tal on oma teenistuse pärast häbi. „Ma ei olnud uhke selle üle, kus ma teenisin, ning see ei meeldinud mulle siis ja see ei meeldi mulle praegu,“ ütles Geiser.
