Vīķe-Freiberga kirjutas Facebookis mitmetest traagilistest surmadest oma perekonnas, kuid mingeid selgitusi, kuidas ta oma eliitmatmispaiga sai, ei andnud, vahendab Läti Delfi.

Vīķe-Freiberga jutustas muu hulgas, kuidas kavatses tuua Kanadast Lätisse oma vaid ühe päeva elanud poja säilmed.

„Montréalis puhkab meie pojake, kes sündis ja suri 1966. aastal. Me oleme mehega juba täitnud kõik dokumendid, sest lootsime, et meid endid maetakse kodumaale. Seetõttu hakkasime juba varem perekonna matmispaika ette valmistama. Kui kõik oleks läinud sujuvalt, oleks pojakese ümbermatmine võinud toimuda tema järgmisel sünni- või surmapäeval, 28. või 29. aprillil. Aga kuidas me nüüd asetame lapse hauda, mille peale on minu rahvas välja valanud kogu oma vihkamise, kurjuse ja kadeduse ning süüdistused kuritegevuses?“ küsis Vīķe-Freiberga Facebookis.

Vīķe-Freiberga pidas võimalikuks, et nüüd võidakse ta matta hoopis Kanadasse, „olgu siis võõrale maale, kus kellelgi ei saa tulla mõttesse, et võiks kadedust tunda inimese viimase puhkepaiga pärast“. Teine võimalus on Vīķe-Freiberga sõnul kremeerimine, pärast mida puistatakse tema tuhk „ilma kadetsejate needusteta“ eramaale Läti maapiirkonnas.

KNAB uurib informatsiooni selle kohta, et Vīķe-Freiberga sai vahendajate abil matmispaiga Riia Esimesel Metsakalmistul. KNAB-i esindaja Liene Duša selgitas, et Vīķe-Freiberga ei ole enam riiklik ametiisik, mistõttu hindab KNAB meedias avaldatud informatsiooni ja võtab vastu otsuse uurimise alustamise vajalikkuse kohta.

Informatsiooni selle kohta, et Vīķe-Freiberga muretses omale matmispaiga Läti esimese presidendi Čakste haua lähedal, avaldas ajaleht Diena, mille andmetel on Esimene Metsakalmistu osaliselt suletud ning sinna võivad matmispaiga saada vaid need, kellel seal juba on hauaplatse, ja need on täis. Sellest hoolimata sai Vīķe-Freiberga endale seal koha, kuid kuidas, ei tahtnud Vīķe-Freiberga ega ka keegi teine Dienale rääkida.