EL lubas üle vaadata kahepoolsed suhted Šveitsiga
"EL vaatab üle, mida see algatus tähendab EL-i ja Šveitsi suhetele tervikuna," seisab avalduses, mille ühendus tegi pärast parempopulistliku erakonna ettepaneku nappi võitu rahvahääletusel, vahendab BNS.
Euroopa Komisjon väljendas kahetsust referendumitulemuste üle, mis on "vastuolus põhimõttega kodanike vabast liikumisest EL-i ja Šveitsi vahel".
EL-i kodanike sisserände piiramist toetas 50,3 protsenti Šveitsi referendumil osalenuist.
Neutraalne Šveits ei kuulu EL-i, kuid on ümbritsetud ühenduse liikmetest.
Alates 2007. aastast on EL-i 500 miljonil kodanikul olnud kohalikega ühesugused õigused kaheksa miljoni elanikuga Šveitsi tööjõuturul.
See on osa EL-iga 1999. aastal sõlmitud leppest, mille üle peeti viis aastat kõnelusi. Šveitsi valijad kiitsid leppe 2000. aastal rahvahääletusel heaks.
Šveitsi parlamendi suurima erakonna, parempopulistliku Šveitsi Rahvapartei algatatud rahvahääletuse toetajad on aga rõhutanud, et ukse täielik avamine EL-i kodanikele oli tohutu viga.
Referendumi tulemus paneb valitsusele kohustuse pidada kolme aasta jooksul uusi kõnelusi tööturuleppe üle.
Valitsus, enamik parteidest ning Šveitsi äri- ja tööstusföderatsioonid on hoiatanud, et immigratsiooni piiramine seab kahtluse alla riigi usaldusväärsuse EL-i partnerina.
EL-is elab umbkaudu 400 000 Šveitsi kodanikku, paljud neist omavad topeltkodakondsust. Šveitsis elab omakorda üle miljoni EL-i kodaniku.
