EL-i ülemkogu varjutavad erimeelsused Kreeka suhtes

Euroopa Liidu ülemkogu algas esmaspäeval uute erimeelsustega pärast Saksamaa ettepanekut kehtestada Kreeka eelarve üle bloki kontroll.

Kohtumise peaülesanneteks on uue fiskaalleppe viimistlemine ning võimaluste leidmine majanduskasvu ja tööhõive suurendamiseks, vahendab BNS.

Berliini idee võtta Ateenalt suveräänsus ja anda rahandusasjades otsustusõigus Euroopa Liidu erivolinikule tõi esile selged murrangujooned nii euroalas kui ka väljaspool seda. Erimeelsused võivad seada kahtluse alla ka Kreeka teise päästepaketi, mille osas saavutati kokkulepe oktoobris, kuid mis on rea uute tingimuste tõttu takerdunud.

Ülemkogule saabunud Saksa kantsler Angela Merkel eelistas reedel Saksa rahandusministeeriumi välja käidud plaanil mitte pikemalt peatuda ja ütles, et nüüd tuleks asuda arutama seda, kuidas Euroopa saaks aidata Kreekal "Ateenale antud ülesandeid täita".

Ettepanekut, mida üks Kreeka minister nimetas laupäeval "haige kujutlusvõime viljaks", asus aga ründama Luksemburgi peaminister ja euroala rahandusministrite ühenduse juht Jean-Claude Juncker, kelle sõnul Kreekale erivoliniku määramine oleks "vastuvõetamatu".

Ka Austria kantsleri Werner Faymanni sõnul ei saavutaks Saksamaa ettepanek midagi ja liiguks vales suunas.

Saksamaa plaani asus aga ettevaatlikult toetama Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt, kelle sõnul Kreekal pole reformide alal seni suuri edusamme ette näidata.

Hollandi peaminister Mark Rutte ütles, et ei soovi "teise riigi" ettepanekut kommenteerida, kuid märkis, et Kreekal ei maksa abi loodata, kui riik ei soovi ohvreid tuua.

"Kreeka peab austama meile antud lubadusi," ütles Rutte.