EL-i põhiseadus jääb Iirimaa õlule
Põhiseadus jäi vastu võtmata eeskätt hääleõiguse asjus tekkinud tüli tõttu, milles on ühel poolel Prantsusmaa ja Saksamaa ning teisel poolel Hispaania ja Poola. Viimased kaks on senikehtivasse Nice’i leppesse muudatuste tegemise vastu, sest kardavad oma mõjujõu kahanemist.
Iiri valitsuse allikate sõnul on Ahern otsustanud kokkuleppe saavutada, kuid on ka tunnistanud, et see saab olema raske.
“Kõik taandub sellele, kas probleemi lahendamiseks on poliitiline tahe — seda aga näitab üksnes aeg. Aga mis meisse puutub, siis kui sellega lõpule jõudmiseks on võimalus, saavutame me selle,” ütles valitsusallikas Reutersile.
“Igal juhul püüame me vähendada lõhet erinevate liikmesriikide vahel võtmeküsimustes,” lisas ta.
Allikas lisas, et Iiri valitsus võtab lähinädalatel ühendust Itaalia valitsusega, et välja selgitada suurimad valupunktid.
Seejärel on iirlastel kavas konsulteerida kõigi liikmesriikidega, enne kui märtsis EL-i tippkohtumisel eduraport esitatakse.
Mõnevõrra keerulisemaks teevad asja märtsis toimuvad Hispaania valimised.
Mõned kõrged EL-i diplomaadid ennustasid nädalavahetusel, et põhiseaduse vastuvõtmiseni ei jõuta enne 2005. aastat. Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika- ja institutsioonireformide volinik Michel Barnier ütles aga esmaspäeval, et kokkulepe on võimalik juba 2004. aasta lõpus.
Iiri eesistumisajal ei oota tõsist läbimurret õigupoolest ükski analüütik.
“Kui iirlased leiavad, et kokkulepe on võimalik kuue kuu jooksul, siis nad teevad seda, aga ma ei usu sellesse. Asi on väga segane,” ütles Dublini Euroopa Instituudi poliitikaprofessor Brigid Laffan.
