Kõigi märkide järgi paannakse täna ja homme Brüsselis toimuva Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhtide kohtumise lõpuks avalikult lauale võimalus, et Venemaad võivad oodata Süürias toime pandavate õuduste tõttu täiendavad sanktsioonid. See, kas ähvardus ka teoks tehakse, selgub kõige varem detsembris, mil EL-il tuleb formaalselt pikendada juba kehtivaid, Ukrainas Venemaa poolt teostatust ajendatud piirangud.

Diplomaatiliste allikate teatel kirjutas Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk peale eilset Berliinis toimunud nn Normandia formaadi kohtumist käimasoleva EL-i tippkohtumise järeldustesse read, milles viidatakse võimalikele sanktsioonidele, kui Venemaa ja Süüria režiim ei muuda oma meetodeid Aleppo pommitamisel.

Ülemkogu järelduste kavas seisis enne liidrite kohtumise algust seega järgmine lause: „EL kaalub kõiki võimalusi, sealhulgas täiendavaid piiravaid meetmeid režiimi toetavate isikute ja üksuste suhtes, kui praegused õudused peaksid jätkuma.“

Erinevalt Ukraina kriisi lahvatamise ajast, on selle ähvarduse taga nüüd kiirelt moodustunud EL-i suure kolmiku ehk Saksamaa, Prantsusmaa ja (jätkuvalt liitu kuuluva) Suurbritannia üksmeelne soov sellist ähvardust näha. See ennustab, et tippkohtumise lõpuks kiidetakse see lause ka heaks.

Euroopa Liidu konteksti arvestades on tegemist küllaltki kaaluka sammuga edasi võrreldes alles nädala alguses välisministrite poolt tehtud avaldustega, kus mõisteti Venemaa tegevus Süürias hukka „võimalike sõjakuritegudena“, kuid ei viidatud poole sõnagagi soovile selle eest Moskvat kuidagi karistada. EL-i liidrite lähenemine näitab, et eriti Saksamaa ja Prantsusmaa juhid on Ukraina sündmustest palju õppinud ja teavad, et Venemaa suunas tuleb sõnadele lisaks ka tegusid teha või vähemalt nendega ähvardada, sest vastasel korral Moskva lihtsalt ei reageeri.