Ühendus nõustub Islandi oma ridadesse võtma vaid juhul kui Reykjavík õiendab oma 3,8 miljardi euro (59,5 miljardit krooni) suuruse nõude brittide ja hollandlastega, teatab Associated Press.

Euroliidu 27 liidrit avaldasid lootust, et Island rakendab jõuliselt kõik jõud lahendamaks oma lahtiseid otsi.

Alles märtsikuus lükkasid saarlased tagasi rahvahääletusel olnud kavatsuse maksta Suurbritannia ning Hollandi kundedele tagasi miljardid 2008. aastal kokkukukkunud Icesave'i panga kundedele.

„Me ei blokeeri läbirääkimiste algust. Kuid Island peab oma kohustustega tõtt vaatama," ütles ametist lahkuv Hollandi peaminister Jan Peter Balkenende.

Siiani on Reykjavík aastakümneid vältinud lähenemist Brüsseliga, kuna pelgab, et teda sunnitakse jagama oma kalarikkaid Põhja-Atlandi territooriume.

Eesti välisminister Urmas Paeti sõnul on Eesti alati toetanud Euroopa Liidu laienemist ka Põhja-Euroopas ning Islandi kiire liitumine Euroopa Liiduga on igati tervitatav. „Oleme valmis Islandiga jätkuvalt jagama ka oma liitumisläbirääkimiste kogemust,“ lisas ta pressiesindaja vahendusel.

Viimase küsitluse andmeil on 60 protsenti rahvastikust ELiga liitumise vastu ja arvab, et valitsuse peaks andma sellele tagasikäigu. Teisipäeval võttis Altingi vastu otsuse, et valitsus peabki seda tegema.