Eksperdi sõnul on deklareeritud doktriini, mille järgi on Rootsi valmis Balti riike aitama, ja reaalsete võimaluste vahel tõsine vastuolu, vahendab Leedu Delfi.

„Laiaulatusliku sõjategevuse korral Balti riikides ja nende ümbruses on Rootsi võimalused osutada märkimisväärset abi väga piiratud, eriti ilma eelneva hoiatuseta,“ kirjutab Neretnieks oma värskes artiklis. „See võib viia ekslike ootusteni naabrite juures, kui tekib lootus, et Rootsi annab oma panuse sõjalise kriisi puhul regioonis.“

Uurimiskeskuse Atlantic Council uues väljaandes avaldatud artikli alguses tsiteerib ekspert Rootsi parlamendi avaldust eelmise aasta jaanuarist, mille järgi „Rootsi ei jää passiivseks, kui teist Euroopa Liidu liikmesriiki või Põhjamaad ähvardab katastroof või teda rünnatakse“, seetõttu „Rootsi peab olema valmis andma või saama sõjalist abi“.

Neretnieks analüüsib stsenaariumi, kuidas võiks tegutseda Rootsi, kui Leedut, Lätit või Eestit ähvardaks reaalne sõjaline oht ja NATO paluks Rootsilt abi liitlaste kaitsmisel.

Neretnieksi sõnul võib Rootsi selleks, et paigutada piiri taha hästi ette valmistatud relvajõud, vajada mitu nädalat. Lisaks sellele on tõenäoline, et tekivad vaidlused selle üle, kas esimesed ette valmistatud sõjaväeüksused peaksid jääma kodumaale või suunduma piiri taha.

„Tõsise kriisi korral, mis võib tähendada pikaaegset lahingutegevust võib kiire reageerimine – üksuste välismaale saatmine – olla üsna riskantne samm, sest neil ei pruugi olla piisavat ettevalmistust või võib neid vaja minna Rootsil endal,“ ütles ekspert.

Neretnieksi sõnul ei oleks ka Rootsi merevägi piisavalt ettevalmistatud sõjaks Läänemerel, kuigi ta on valmis tegutsema teistes kriisiolukordades, õhujõududel tekiks aga probleeme, kui nad peaks mereväele abi osutama.

Eksperdi sõnul tekiks probleeme ka sel juhul, kui Rootsi peaks vastu võtma suuri sõjajõude NATO riikidest. Selle peamine põhjus on ebapiisav planeerimine rahuajal ja vähene hulk ühisõppusi NATO riikidega.

Teiselt poolt leiab Neretnieks, et NATO operatsioonidele oleksid kasulikud Rootsi allveelaevad, näiteks luure eesmärgil. See võimaldaks saada tähtsat informatsiooni päris kriisi algul.

„Vaatamata sellele jääb üldine olukord samaks. Rootsi võimalused sekkuda konflikti ja aidata piiritaguseid naabreid on väga piiratud ning vältimatu koostöö NATO-ga peaks olema suures ulatuses improviseeritud,“ kinnitas Neretnieks.

Selleks, et need probleemid kõrvaldada, on vältimatu palju tihedam koostöö Balti riikide ja Põhjamaade vahel ning eriti koostöö Rootsi ja NATO vahel, ütles Neretnieks kokkuvõtteks.