Eksagent: FSB laskis majad õhku

Suurbritannias paguluses elav endine Vene luureagent esitas neljapäeval väidetavalt uusi tõendeid, et tema kunagine tööandja Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) korraldas 1999. aastal ligi 300 inimelu nõudnud elumajaplahvatused.

Moskva-Londoni telesilla käigus avaldas erualampolkovnik Aleksandr Litvinenko teksti, mille olevat talle 24. aprillil saatnud plahvatuste korraldamise peamine kahtlusalune Atšimez Gotšijajev.

FSB väidab, et Gotšijajev töötas tšetšeeni välikomandöride Šamil Bassajevi ja Hattabi heaks, keda on süüdistatud pommiplahvatuste seeria korraldamises.

Kuid oma avalduses räägib Gotšijajev, et koolivend, kes tema teada on FSB agent, soovitas tal ärieesmärgil üürida keldriruumid nelja Moskva elumaja all.

Kaks neist majadest lendasid õhku. Pärast teist plahvatust 13. septembril 1999. aastal hoiatas Gotšijajev miilitsat, et ka ülejäänud kaks hoonet on ohus. Sealt leitigi lõhkelaengud, räägib Litvinenko.

FSB palus läinud nädalal Briti julgeolekul küsitleda Litvinenkot tema kontaktide kohta Gotšijajeviga. Litvinenko lubas seepeale, et avaldab 25. juulil uusi andmeid mitteametlikule uurimiskomisjonile, mida juhib endisest dissidendist parlamendiliige Sergei Kovaljov.

Kovaljov aga vastas AFP küsimustele, et Litvinenko etteaste oli vaid “avalike suhete harjutus” ja sellise info avaldamiseks ilma tõenditeta on veel vara.

Uurimiskomisjoni moodustas Londonis eksiilis elav endine Vene ärimagnaat Boriss Berezovski, vandenõuteooria peamisi toetajaid.

Plahvatustes süüdistati tšetšeene ja see viis uue sõjategevuse alustamiseni Tšetšeenias.

Berezovski aga väidab, et plahvatuse korraldasid Vene julgeolekuteenistused Venemaa tollase peaministri Vladimir Putini käsul, et Tšetšeeniasse tungimiseks ettekäänet saada.

Litvinenko sai Londonis poliitilise varjupaiga pärast seda, kui rääkis FSB väidetavast vandenõust Berezovski tapmiseks.

Litvinenko ning tema advokaat Juri Felštinski on oma teooria kohta avaldanud raamatu “FSB laseb Venemaa õhku”.