Eesti võib eurovolinikust ilma jääda
„Väike liikmesriik saab rohkem kasu omades asekomisjonäri tähtsas valdkonnas, kui komisjonäri, kes tegeleb marginaalsel alal,” selgitas Verheugen. „Me peame olema efektiivne, väike ja väga pädev komisjon.”
Sakslase sõnul on ta teinud oma ettepanekud taastamaks arutelu ummikusse jooksnud Euroopa Liidu põhiseaduse üle, milles on komisjoni koosseisu vähendamine ette nähtud. Eesti on põhiseaduse omalt poolt heaks kiitnud. Samas näeb põhiseaduse praegune versioon ette küll väiksema komisjoni koosseis, kuid volinike kohad roteeruvad liikmesriikide vahel sõltumata liikmesriigi suurusest. EL põhiseaduse eelnõu kohaselt omaks kaks kolmandikku EL riike voliniku kohta.
Saksa voliniku ettepanek jätta väikesed riigid päris volinikust ilma ja anda neile asevoliniku koht kutsub kindlasti esile väiksemate riikide protesti. Belgia, Luxembourg, Slovakkia ja Ungari võitlesid põhiseaduse koostamise ajal vihaselt roteerumise põhimõtte eest, et mitte jääda ilma oma volinikust.
Verheugeni ettepanekud muuta põhiseaduse teksti näitavad, et komisjoni liikmete — nagu ka liikmesriikide vahel — pole üksmeelt, mida teha ummikus oleva europõhiseadusega. Saksamaa on lubanud, et tema äsja alanud eesistumise ajal on põhiseaduse läbi surumine Berliini peamisi eesmärke. Eelmisel aasta hoiatas aga Rootsi volinik Margot Wallström, et raskete kõneluste tulemusel saadud põhiseaduse teksti ei tohi enam avada ega muuta, kuna siis ollakse tagasi nullpunktis.
Oma intervjuus ütles Verheugen, et tema ettepanekute pakett läheb kaugemale, kui senised kokkulepped. Muu hulgas tahab ta, et Komisjoni presidendi valiks europarlament, mitte riikide peaministrid, presidendil oleks omakorda õigus valida ise oma volinikud. Siiani on volinike nimetamine olnud iga liikmesriigi valitsuse otsustada.
Sarnase ettepanekuga on esinenud ka Prantsuse siseminister ja presidendikandidaat Nicolas Sarkozy. Poola on volinike kaotamise ideed juba teravalt rünnanud, nimetades seda “vastuvõetamatuks.”
