Streimann on kõige enam mures selle pärast, et suur hulk prantslasi ei läinud valima. Isegi kui esmased hinnangud peavad paika ja 25% jättis hääletamata, siis on see Prantsusmaa jaoks suur number.

„Kõige olulisem on see, kui paljud jäid eemale. Prantslaste hääletus-distsipliin on tavaliselt väga hea. Nad võtavad seda kui kodanikukohustust. Kuid palju oli neid, kes ei toetanud kumbagi kandidaati. Oponendid saavad nüüd küsida, et kui suure osa president Macron on," ütles suursaadik.

Just erinevate poolte kokku toomine on Macroni suurim väljakutse, sest presidendivalimiste 1. voorus said enam-vähem võrdselt hääli lausa viis kandidaati.

Kas Euroopa ja Eesti võivad aga prantslaste valikuga rahule jääda?

„Arvan, et võime rahul olla. Kõigist kandidaatidest oli tema puhul Euroopa teema kõige enam esil. Vaevalt siiski, et see valijatele oluline oli. Nemad valisid ikkagi sisepoliitilistel kaalutlustel. Väga suur osa ka Le Peni vastu. Euroopa teema on selgelt välja toodud just välismeedia poolt," tõi Streimann välja.

Suursaadik ütles, et puhata uus president ei saa. Järgmise sammuna tuleb saada valitsusele parlamendi toetus. Nimelt peab ta hiljemalt tuleva nädala lõpuks välja ütlema, kes on tema peaministrikandidaat. Juunikuus tuleb aga juba hääletus.

„See on suur väljakutse, sest seal peab saama enamuse. Homme juba hakkab võitlus pihta. Tavaliselt nimetab uus president peaministri enda ametisse nimetamise päeval. Macron ei ole nime välja öelnud, aga on andnud mõista, et tal on keegi mõtetes. Spekuleeritud on, aga keegi ei tea täpselt."

Suursaadik arvab, et üldiselt suhtuvad prantslased Macroni ootusrikkalt, isegi osad vastased on pigem positiivselt meelestatud.

Turvameetmed on Pariisis ranged, niisiis ei ole teada, kui võimsaks seal Macroni toetajate pidustused minna võivad. Homme on aga juba nii või naa argipäev.