Die Welt: Euroopa Parlamendis alustatakse võitlust kellakeeramise vastu
Euroopa Parlamendis Brüsselis kogub jõudu vastuseis kellakeeramisele iga aasta märtsis ja oktoobris, kirjutab Saksa ajaleht Die Welt.
„Me teeme suveaja nüüd Brüsselis poliitiliseks teemaks ja võitleme kellakeeramise kaotamise eest,“ ütles Saksa kristlik-demokraatliku liidu/kristlik-sotsiaalse liidu grupi juht Euroopa Parlamendis Herbert Reul Die Weltile. „Me peame kasutama kõiki parlamentaarseid vahendeid, et avaldada survet Euroopa Komisjonile.“
Teisipäeval leidis juba aset õigus-, tööstus- ja transpordikomiteede ühine kuulamine kellakeeramise mõjude kohta majandusele, tervisele ja transpordile. Parlamendiliikmed Austriast, Tšehhist ja Rootsist toetasid Reuli ning tahavad selle teemaga edasi minna.
Saksa haigekassa (DAK) värske küsitluse järgi on kolm neljandikku sakslastest kellakeeramise vastu. Paljud küsitletud põhjendasid seda väsimuse ja uneprobleemidega. DAK 2014. aastal avaldatud pikaajalise uuringu järgi pöördub esimese kolme päeva jooksul pärast kellakeeramist südamekaebustega arsti poole 25 protsenti rohkem patsiente kui aastas keskmiselt.
Kui suveaeg 1980. aastal Saksamaal kehtestati, usuti, et kahekordse kellakeeramisega kevadel ja hilissügisel säästetakse energiat. Baieri liidumaa majandusministri Ilse Aigneri sõnul on see väärarusaam. Aigner väidab, et energiasäästmise eesmärki pole saavutatud, selle asemel ärritab see suurt osa elanikkonnast ning osale majandusest on see seotud märkimisväärsete jõupingutustega.
Sama kinnitab ka Reul: „Pole ühtki tõsist uuringut, mis näitaks, et kellakeeramise abil saaks energiat säästa. Kellakeeramine ärritab inimesi ja loomi, see põhjustab õnnetusi ja mittevajalikke majanduslikke kulusid.“
Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli juhitava kristlik-demokraatliku liidu (CDU) Baieri sõsarpartei kristlik-sotsiaalse liidu (CSU) poliitiku Aigneri jaoks ei ole tegemist esimese korraga, kui ta püüab kellakeeramise ära lõpetada. Eelmisel aastal tuli ta selle algatusega avalikult välja enne Euroopa Parlamendi valimisi. Kahe kuu jooksul koguti erakonna sees üle 2200 toetusallkirja.
Aasta tagasi toetas Aignerit ka CSU esimees ja Baieri liidumaa peaminister Horst Seehofer. Viimasel oli siis nimelt kellakeeramisega valus kogemus. Pärast kellakeeramist eiras Seehofer üht telefonikõnet, arvates, et kell on alles seitse hommikul. Liini teises otsas oli aga liidukantsler Merkel, kelle jaoks oli kell juba suveaja järgi kaheksa.
Õiguslikult vastutab kellakeeramise eest Saksamaal Bundestag. Aigneri sõnul on ka selge, et Saksamaal ei ole mõtet ega kasulik selles osas üksi tegutseda. Seetõttu pöördub Aigner Euroopa poole. Enda sõnul on tal seal terve rida mõjukaid toetajaid. CSU esindaja Euroopa Parlamendis Angelika Niebler, kes seda CSU rinnet koos Aigneriga juhib, ütles, et oma täielikku toetust on juba avaldanud ka Euroopa Liidu siseturuvolinik Elżbieta Bieńkowska.
„Me ootame nüüd komisjoni ettepanekuid,“ ütles Aigner. „Nüüd olen ma ise põnevil, kuidas seda algatust Euroopa tasemel käsitletakse.“
Euroopa Komisjoni ja 28 liikmesriigi esindajate – Euroopa Ülemkogu reaktsioonid on seni tagasihoidlikud. „Nagu härra parlamendiliige teab, peavad liikmesriigid suveaja rakendamist siseturu fuktsioneerimise jaoks tähtsaks,“ vastas Euroopa Ülemkogu Reuli järelepärimisele mõne aasta eest.
Reul ei mõista aga, miks funktsioneerib siseturg paremini, kui kaks korda aastas kella keeratakse. „Harmoniseeritus oleks ju olemas ka siis, kui suveaeg kõigis Euroopa Liidu riikides kaotataks.“
