DELFI UKRAINAS: Valimised on kulgenud oodatust rahulikumalt. Igas mõttes
Ilus päikseline sügisilm soosis igati jalutuskäiku valimisjaoskonda, kuid Kiievi valimisjaoskondi väisates ei näinud ma kuskil tunglemist ega järjekordi. Küll nägin inimesi, kes püüdsid alles valimisjaoskonnas selgusele jõuda, kelle poolt hääl anda.
“Palun lugege need nimed veelkord ette,” palub nägemisraskusega vanem naine valimisjaoskonna liikmelt. Kuulen veelkord 21 ette loetud nime, kuid mulle ei ütle keegi neist mitte midagi ja ka vana daam ohkab: “Ma ei tunne neist kedagi.” Lisaks ühemandaadilise ringkonna kandidaatidele peab ta valimiskabiinis tegema ka valiku 29 partei vahel.
Selleks, et valijaid segadusse ajada ning konkurendilt hääli ära võtta, võib leida mitmel pool üle Ukraina täpselt sama nimega kandidaate. Poliittehnoloogia on lihtne. Tuleb leida oponendiga sama nimega isik või siis keegi, kes on valimis raha eest nime ära vahetama, ning siis neile maksta valimistel osalemise eest. Valija peab tegema lisapingutuse, et ikka õige isiku taha valimissedelil rist teha.
Kiievis, valimisringkonnas nr 223 leidsin kaks Juri Levšenkot, üks neist tuntud poliitik ja teine tundmatu töötu. Levšenkol läks niigi hästi, Odessas on Porošenko nimekirjas kandideeriv Vladimir Rondinile saadetud koguni kaks nimekaimu. Kindlasti on see ebaeetiline, aga seaduste järgi mitte keelatud võte.
Sama ebaeetiliseks võiks pidada nimekirjade etteotsa peibutuspartide panemist. Jaoskondades on plakatitel erakondade pikkade nimekirjade vaid viis esimest kandidaati ning seal näeb muidugi vaid meedias tuntud nägusid. Selle absurdseim näide on Julia Tõmošenko Batkivshchyna erakond, mis kauples esinumbriks Aidari pataljoni võitleja Nadija Savtšenko, kelle separatistid vangi võtsid ja Venemaale vangi saatsid. See oleks sama küüniline, kui näiteks IRL oma parlamendivalimiste esinumbriks Eston Kohvri määraks.
Siseministeerium on algatanud vähemal 141 uurimist võimalike häälteostmise juhtumi kohta ning väidetavalt on hääle hind kuni 500 grivnat, ehk 38 eurot. Karta on, et mõnes jaoskonnas tulemused tühistatakse, kuid valimistulemust ning -usaldusväärsust mõjutavad nad vähe. Palju suurem mure on vähene osalus.
“Muidugi lähme homme valima,” teatasid kannatlikult järjekorras seisvad kaks vanemat daami. Kiievi kesklinna sisehoovi viiva metallist värava eest takistasid sissepääsu laigulises vormis tursked mehed, nende seljataga paistsid valmis pandud toidukotid sisepõgenikele.
Selleks, et sõja eest kodust põgenenud elanikud valimistel osaleda saaksid, pidid nad 20. oktoobriks vastavasisulise taotluse esitama. Daamid rääkisid, et see ei olnud keeruline, kuid muidugi nõudis pisut jalavaeva. Mitmed teised ütlesid, et neil läks see meelest või ei tahtnud üldse valimistest kuulda. Muresid niigi palju.
Pole kahtlust, et päris paljud ligi poolest miljonist registreeritud sisepõgenikest jäävad valimistest eemale, rääkimata siis nendest, kes elavad okupeeritud territooriumitel ja kõige ohtlikumates sõjapiirkondades. Kuid tundub, et paljudel ukrainlastel kadunud on elevus, mis saatis valijaid mais toimunud presidendivalimiste ajal. Selle asemel on tunda väsimust ja tüdimust kampaaniast ja poliitikast.
Tundub, et ennustatud 50%-ne osalusprotsent on päris täpne. Kuigi ametlikud lävepakuküsitluste tulemused esitatakse kell 20.00, levib internetis mitmeid vaheraporteid. Raske hinnata nende tõepõhisust, kuid nende järgi pakutakse Porošenko blokile 27 protsenti ja peaminister Jatsenjuki erakond Rahvarindele 21. Nende järgi peaks valimiskünnise ületama ka Samopomiš, Radikaalne partei, Tugev Ukraina, Isamaa, Opostsiooni blokk ja Vabadus.
