Nina välja pista ei saa, sest iga aken ja pragu seinas on snaipritel sihikul. Aga tuleb, et lasta pide tühjaks järjekordset pealetungi alustanud separatistide suunas. Kuidas pärast päevi sellist sõjaõudust kosuda? Laste joonistused ja õpilaste kirjad aitavad.

"Nendes on midagi nii südamlikku ja siirast, mis pärast nädalaid põrgus aitavad mõista, et maailmas on ka headus olemas," ütles Dimitri ja loeb ette ühe koolipoiste saadetud kirja. Kirjas soovitakse, et tuul puhuks eemale nende poole saadetud kuulid: "Pidage vastu, kutid!"

Oktoobri esimesed kaks ja pool nädalat lennujaama terminalis võidelnud Ukraina sõdur Dimitri on lühikesel puhkusel Piskys.

Puhkuseks on seda muidugi vale nimetada, sest ka siin tuleb iga päev varju otsida järjekordse raketi, mürsu ja miinirünnaku eest ning teed ületada jooksujalu, et separatistide snaiprite tööd raskemaks teha. Kuid ikka parem kui paari kilomeetri kaugusel Donetski lennujaama terminali alumisel korrusel.

Kümned ja kümned joonistused on üles riputatud sõdurite baasiks kohandatud tehasegaraažis. Lastekäed on maalinud rohelist metsa ja talumaju, valgeid tuvisid ning kollast päikest, konarlike tähtedega kirjutanud "Rahu" ja "Elagu Ukraina".

Kindlasti ei suuda nad kõigi närve rahustada, aga Dimitri sõnul on need aidanud nii teda kui mitmeid tema võitluskaaslasi.