“Killud lendasid üle pea ja nii kuum, et uskusin, et kõik juuksed põlevad ära,” räägib Svetlana. Esimene rakett purustas mõnesaja meetri kaugusel elektriliinid ja kärgatust kuuldes kargas keskealine proua kõhuli. Järgmine tabas surnuaeda ja kolmas sõiduteed, mida mööda matuselised linna poole jalutasid.

Kiire ja õige reaktsioon päästis Svetlana elu. Teised hakkasid kärgatust kuuldes ummisjalu pikki tänavat jooksma ja muutusid kergeks saagiks kümnekonna meetri kaugusel plahvatanud raketile. Teravad killud tungisid pehmetesse kehadesse, lõikasid küljest lihakäntsakaid ja terveid jäsemeid.

“Lihatükid olid üle tänava laiali, haavatud karjusid valust,” kirjeldas olukorda Aleksander. Ka kaks päeva pärast katastroofi näeb teeääres pakse vereklompe, peaaegu astun alalõua jäänukile.

Kokku saadeti siiapoole teele umbes kakskümmend raketti. Viis tabas lähedal oleva tehase territooriumi, mõned langesid haljasalale ja lähedal olevale põllulapile. Sihtmärgiks oli arvatavasti 500 meetri kaugusel asuv Ukraina armee kontrollpunkt, aga Gradi raketisüsteem pole tuntud oma täpsuse poolest.

Hoolimata selgetest faktidest, et tulistajaks olid separatistid (rakettide laskmise suund ja miinimum laskekaugus), süüdistasid linna turu juures paljud ikkagi Ukraina armeed. “Kui neid poleks siin, siis
meid ju ei tulistataks,” ütles vanem proua, kiigutades vankris lapselast.

Sartana linnapea ei hakanud aga spekuleerima süüdlase üle, vaid ütles, et tema ülesanne on püüda taastada normaalne elu. “Eile maeti üks, täna viis ja homme viimane ohver, haiglas on haavatud, mõned väga raskes seisus,” kirjeldas ta olukorda, jälgides samal ajal elektribrigaadi tööd. “Meie aitame lähedasi, taastame elektriliine ja parandame lõhutud hooneid.”

Mariupolisest 24km kaugusel kirdes asuv 11000 elanikuga Sartana on Ukraina kontrolli all olev piiriasula. DNR-i positsioonid asuvad siit vähem kui kümne kilomeetri kaugusel.