Üks nendest tundmatutest, Aleksandr Igorevitš Kofman, tunnistab Delfile, et ega tal võiduvõimalust ei ole, aga võit ei olnudki eesmärk. "Olen Zahhartšenko sõber ja teinud temaga koostööd enne valimisi ja jätkan seda pärast," on tema selgitus.

Demokraatiat mängitakse ka sajaliikmeline nn Rahva Nõukogu valimistel, kus üles on seatud kaks parteid. Mingit programmi kuskil ei leidu, samuti on avaldatud vaid mõlema erakonna kolm esimest kandidaati. Küsisin erakonna „Vaba Donbass"  kandidaadi Vladislav Breegi käest, mis on nende erinevus võrreldes konkureeriva "Donbassi Vabariigiga" ja sain vastuseks, et inimesed on erinevad.

Aga miks siis kaks parteid? Aga peab ju olema nii, et on opositsioon ja koalitsioon, seletab Breeg. "Teil seal Euroopas on ju ka nii!?" Breeg arvab, et tema erakond läheb opositsiooni, aga sellest pole hullu midagi: "Meil on ju mõlemal täpselt sama Novorussia programm ja plaan, kuidas riik üles ehitada."

Paljud elanikud ei tea üldse, et lisaks riigipeale tuleb ka parteide vahel valik teha. Aga kui kõik on sama asja eest väljas, pole ju raske otsustada. Nii ongi Donetski tänavatel kõige enam plakateid, mis inimesi 2. novembril valima kutsuvad. Peaasi, et tuleksid, tulemus ja tulevik on niigi teada.