DELFI SOOMES: Talvivaara kaevandusleke - kohalikud on teadmatuses ja hämmingus
Ümberkaudsetest veekogudest võetud pH-proovid olid 4,8 ringis. Paaris veekogus oli pH-tase ka 5,5 (neutraalne). Metallide, eriti just nikli sisaldus varieerus järvedes rohkem, kuid mõnest oli see peaaegu kadunud. Kolmisoppi järves ja Kalliojões, mis on lekkekohale kõige lähemal, ei olnud veenäitajates võrreldes muutusi.
Veekogusid, kuhu jõudis kõrge metallidesisaldusega vett, neutraliseeritakse lubja vette viskamisega. Lubi neutraliseerib metallidest tekkinud happelisuse ning seob metallid, mis saavad seejärel veekogu põhja settida. Millal või kuidas veekogude põhja settinud metallid sealt eemaldatakse, Talvivaara veel öelda ei oska.
Talvivaara niklikaevanduse vahetu ümbruse elanikud ei ole olukorraga hästi kursis. Seda mitte huvi puudumise tõttu, vaid sellepärast, et Talvivaara ei ole kohalikele midagi kogu intsidendi kohta öelnud. Kogu info, mis kohalikel on, põhineb meediakajastustel ning kuulujuttudel.
Helvi, kes on kõik oma 88 eluaastat elanud lekkinud veehoidlast linnulennult vaid paari kilomeetri kaugusel, ütles, et temale pole kogu selle aja jooksul keegi ametlikku informatsiooni jaganud. Seda hoolimata faktist, et teeots, mis viib Talvivaara niklikaevandusse, on Helvi kodust kiviviske kaugusel.
"Ma olen vana inimene, ju nad siis ei pea tähtsaks mind teavitada. Mu poeg küll rääkis, mida tema kuulnud on, kuid ega tema ka osanud öelda, mis pärast saama hakkab."
Vanaproua rääkis, et kui kaevanduses midagi õhitakse, väriseb temal kogu maja ning ega siis ka keegi ette hoiata. Eelnevatel aastatel on tal kodus olnud probleeme ka väävlihaisu ja tolmuga. "Eelmisel suvel olid mu katus ja asjad aias kõik kaetud rohelise tolmuga. Ma polnud midagi sellist enne näinud."
Talvivaara kaevanduse ümbrus olevat kunagi olnud ka väga hea marjakorjamisala, rohke saagiga. Helvi sõnul on viimasel ajal saagikus väga langenud. Kuid järgmine aasta tõenäoliselt ei usalda marjule minna, kui saaki ka oleks.
Oulust pärit Jussi sõnul on kõige suuremaks probleemiks see, et informatsioon, mida välja antakse, on ebausaldusväärne. Oulu asub küll 200 kilomeetri kaugusel Talvivaarast, kuid ka sedagi linna võib reostus mõjutada. Oulus nimelt võetakse joogivett Oulujärvist. Sealsed akadeemikud on võrdlemisi rahulikud, kuid peavad olukorda absurdseks. "Kõik, mis sai valesti minna, läks ka," ütleb Jussi. Tema arvates on valitsus ja erinevad regulatsioonid läbi kukkunud.
Soome meedia on praeguse seisuga väga kriitiline kogu teema suhtes, kuid mitte kaua aega tagasi oli meelestatus positiivsem, kuna Talvivaara on suur tööandja.
Jussi rääkis ka oma sõbrast, kes töötas Talvivaaras mõnda aega. Jussi sõbra sõnul olevat tööstiil seal hooletu ning orienteeritud kiiresti suure hulga raha kokku ajamisele.
Üks keskealine härra, kes keeldus pikast jutust, leidis aga, et lekkest pole midagi. "Meid ei mõjuta see mitte kuidagi. Pole mingit vahet."
Enamik ümbruskonna inimesi on siiski eelkõige hämmingus – kuidas on võimalik, et riigis nagu Soome midagi sellist juhtuda võib?
