DELFI ja EPL USA-s: Presidendivalimiste avapauk nädala pärast! Eestlasel tekiks süsteemist peapööritus
Ameerika Ühendriigid on pikaaegsete demokraatlike traditsioonidega riik ja mis saaks olla ameeriklaste jaoks tähtsam demokraatlik toiming, kui presidendi valimine. Paraku on ameeriklased suutnud muuta selle, kogu maailma tähelepanu nõudva valimise, peadpööritavalt keeruliseks. Veidraid iseärasusi jagub algusest lõpuni.
Alustame näiteks sellega, et ameeriklased ei vali otse presidenti, kuigi paljudele võib see nii tunduda. Samuti peavad ameeriklased end eraldi registreerima, et nad saaks valimistest osa võtta. Mõningatel juhtudel peavad nad end avalikult ka partei valijana registreerima. Lisaks pole ameeriklastel võimalust valida interneti teel või mobiiliga.
Hakkame järgemööda minema. Ilmselt kõige suurem valekuvand USA presidendivalimistest on see, et inimesed valivad presidendi. Tegelikkuses valivad inimesed endale esindajad, kes seejärel on kohustatud ühe konkreetse kandidaadi poolt hääletama. Kõlab imelikult? Astume sammu tagasi.
USAs saab novembrikuistel presidendivalimistel osaleda kaks presidendikandidaati - üks vabariiklane ja üks demokraat. Nende kahe isiku väljaselgitamiseks korraldavad parteid eelvalimised ja selle ümber praegu kogu trall käibki.
Eri pool, eri moodi
Eelvalimised jagunevad veel kahte kategooriasse, kus üks on osariigi rahastatud ja korraldatud eelvalimine (primary) ja teine on partei enda korraldatud (caucus). Igas osariigis võib ainult ühe neist eelvalimistest läbi viia ning enamikes korraldatakse osariigi poolt rahastatud primary.
Kui primary on põhimõtteliselt nagu iga teine hääletamine, siis caucus on erakonna kogunemine, kus valitakse kandidaat näiteks käte tõstmisel või kogunenud inimeste jagunemisel ehk teisisõnu suhteliselt primitiivselt ja avalikult. Lisaks peavad inimesed olema valmis avalikult tunnistama poolehoidu mõne kandidaadi suhtes.
Eelvalimistele lisab vürtsi asjaolu, et need võivad olla kas kinnised või lahtised. Lahtise puhul marsib inimene kas partei korraldatud koosolekule või valimiskabiini ja annab hääle meelepärasele kandidaadile. Kinnistest eelvalimistest saab osa võtta vaid juhul, kui inimene on end registreerinud konkreetse partei juures. Eelvalimise moodus ja kas see on kinnine või lahtine sõltub konkreetsest parteist ja osariigist.
Ehk kui ma tahaks Donald Trumpi valida näiteks Iowas, kus toimub esimene eelvalimine (kinnine caucus), siis ma peaks registreerima end vabariiklasest valijana ning minema avalikult Trumpi heaks kätt tõstma. Tekib küsimus, kas näiteks paljud Eesti valijad oleks valmis sama sammu ette võtma kohalikel või riigikogu valimistel mõne rohkem vihatud või häbistatud erakonna toetuseks?
Presidendi asemel delegaat
Sedasi käiakse läbi kõik 50 osariiki ja USA-le kuuluvad piirkonnad, kus valitakse esindajad, kes peavad andma oma hääle konkreetsele kandidaadile juulis toimuval partei üldkogul. Kui pärast seda hääletamist ükski kandidaat üle 50% häältest ei saa, siis korraldatakse uus hääletus, kus esindajad pole enam ühe konkreetse kandidaadi külge aheldatud ja võivad valida kedagi teist.
Pärast parteide üldkogusid on teada kummagi erakonna presidendikandidaat ja algab üks-ühele heitlus. USA president valitakse alati novembri esimesele esmaspäevale järgneval teisipäeval, milleks sel aastal on 8. november.
Sel kuupäeval lähevad ameeriklased valima taas kord mitte presidendikandidaati otse, vaid delegaati. Sedapuhku kehtib reegel, et võitja võtab kõik ehk kui osariigis on näiteks 10 delegaati ja vabariiklaste kandidaat saab kuus endale, siis kõik 10 delegaati peavad hääletama vabariiklasest kandidaadi poolt.
See muudab eriti oluliseks suure rahvaarvuga osariigid, sest delegaatide arv määratakse ära USA kongressis hoitavate kohtadega, mis on otseses seoses osariigi rahvaarvuga. Alates aastast 1964 on kongressi liikmete number olnud 538, mis tähendab, et kandidaat vajab võitmiseks vähemalt 270 delegaati. Kõige olulisemad osariigid on California (55 delegaati), Texas (38) ning Florida ja New York (mõlemad 29).
Ameeriklaste jaoks valimine, lisaks eelvalimistele, on kordi keerulisem, kui Eestis. Mobiiliga või isegi e-valimine on seni veel kauge unistus. Et presidendivalimistest osa võtta, peab inimene kõigepealt end vähemalt kuu aega varem registreerima valijaks. Kuigi valimisteks saab registreerida interneti teel, siis hääletamiseks tuleb ikkagi ise vastavasse jaoskonda kohale minna.
