Esimesena kohtus Kaljulaid Gruusia Eesti lippudega ehitud pealinnas Thbilisis presidendilossis riigipea Giorgi Margvelashviliga.

Kohtumisele järgnenud pressikonverentsil domineeris julgeolekuolekuteema, sest lisaks okupeeritud Gruusia territooriumile Ahbaasias ja Lõuna-Oseetias pürgib riik jätkuvalt Euroopa Liidu ja NATO liikmeks. Kumbki protsess kindlat lõpptähtaega ei kanna.

EL on 2007. aastast saadik toetanud Gruusiat reformide tegemisel umbes 48 miljoni euroga, et riiklikud protsessid muutuksid läbipaistvamaks ning praeguseks paljukirutud endine president Mihheil Saakašvili hakkas Gruusiat suure hooga uutma: tema võimuperioodil trügis riik läbipaistvuse edetabelites mööda isegi osast EL-i liikmesriikidest. Nüüd otsitakse kodumaata ja ühegi kehtiva passita Saakašvilit Gruusias rahapesukahtluse ja võimuliialduste eest taga, mees ise tegutseb aga Ukrainas.

Saakašvili-aegse tegutsemise üheks sümboliks said klaasist seintega politseihooned ning jõustruktuuride ridades õnnestus korruptsiooni väljajuurimine edukalt: see pole Gruusiasse ka tagasi tulnud ning tänapäevalgi on riik näiteks Itaaliast eespool.

Pigem paneb lääne otsustajaid muretsema asjaolu, et suure hooga käima lükatud reformid on vahepealse aja jooksul aeglustunud. Gruusia ajakirjanik küsis täna Thbilisis oma riigi presidendilt, et teadaolevalt peab Euroopa võimalike uute liitujate puhul inimõigusi väga oluliseks aspektiks, kuidas Margvelashvili hindab antud valdkonna seisu.

Rahvusvahelisse meediasse on viimase aasta jooksul jõudnud mitmed intsidendid, mis vaatlejatele on meelde jäänud: näiteks Gruusiast pelgupaika otsinud Aserbaidžaani ajakirjaniku juhtum, kes Thbilisis rööviti ja kodumaal vanglas välja ilmus. Margvelashvili rõhutas täna, et iga kodanik peab kaaskodanike inimõigusi kaitsma. „See kehtib nii Gruusia kui ka kõigi teiste riikide puhul,“ lisas ta.

Ka on küsimusi tekitanud äsja kohalikud valimised üliveenvalt võitnud võimuerakond Gruusia Unistus, kelle kandidaati ei saatnud edu vaid üheainsas valimisringkonnas. Lisaks omab erakond parlamendis absoluutset enamust. Vastuseks EPLi küsimusele, kas see olukord on normaalne, kui üks poliitiline jõud riigis sedavõrd domineerib, selgitas eelenvalt Gruusia meedias parteid kritiseerinud Margvelashvili, et tema peab situatsiooni riigis kehtiva valimissüsteemi tulemuseks.

„See on selge märge, et midagi on meie valimissüsteemiga häda. Me oleme pluralistlik ühiskond, aga alati on üks erakond võimul,“ ütles Gruusia riigipea, lisades, et tema hinnangul oleks Gruusias parajaks järgmiseks väljakutseks seada sisse hääletusviis, mis peegeldab rohkemate kodanike huve.

Reformide tegemise olulisust rõhutas delikaatsel moel tänasel pressikonverentsil ka Kaljulaid, kes sõnas, et Gruusia integratsiooniprotsess EL-ga on näidanud viisavabaduse sarnaseid häid tulemusi, kuid reformidega tuleb kasvõi sellepärast edasi minna, et pole teada, millal idapartnerluse puhul tekib poliitiliselt soodus hetk järgmine samm astuda.

Kaljulaid kinnitas, et Eesti toetab Gruusiat ka edaspidi NATOsse pürgimisel, lisades, et ka seal vallas on tähtis reformidega jätkamine. „Meile Eestis meeldib öelda, et me pole vaid julgeoleku tarbijad, vaid ka sinna panustajad,“ ütles ta.

Margvelashvili rõhutas omakorda, et Gruusia on riigina läänele julgeoleku seisukohast oluline riik, mis mängib tähtsat geopoliitilist rolli. „Vahepeal ei pöörata Gruusia eelnevatele kogemustele tähelepanu, kuid Eesti saab aru, mida endast Gruusia näited tähendavad, “ ütles Margvelashvili, tuues näiteks hübriidsõja Ukrainas ehk ohuallika, millega Gruusia on Venemaa puhul kokku puutunud juba pea 25 aastat, oma iseseisvumisest alates. „Ja 2014. aastal toimus siis Ukraina,“ lisas ta.

Kaljulaidi visiit kestab kokku kolm päeva ning Eesti presidendiga on kaasas abikaasa Georgi-Rene Maksimovski ning 33-liikmeline äridelegatsioon.

Lisaks Margvelashvilili kohtub Kaljulaid homme Gruusia peaministri Giorgi Kvirikashviliga ja Gruusia parlamendi spiikri Irakli Kobakhidzega.