CNN: Venemaaga seotud mõjutamisüritusteks USA-s on kasutatud isegi Pokémon Go’d

 (22)

CNN: Venemaaga seotud mõjutamisüritusteks USA-s on kasutatud isegi Pokémon Go’d
Foto: Kim Kyung Hoon, REUTERS

Venemaa jõupingutused USA poliitikasse sekkumiseks ei piirdu Facebooki ja Twitteriga. CNN-i uuring näitab, et Venemaa kombitsad on ulatunud ka YouTube’i, Tumblrisse ja isegi Pokémon Go’sse.

Üks Venemaaga seotud kampaania, mis esitles end osana liikumisest Black Lives Matter (Mustad Elud Loevad), kasutas Facebooki, Instagrami, Twitterit, YouTube’i, Tumblrit ja Pokémon Go’d ning isegi kontakteerus mõnede ajakirjanikega, et püüda ära kasutada rassipingeid ja külvata ameeriklaste vahele lahkhelisid, teatab CNN.

Asjaga kursis olev allikas kinnitas CNN-ile, et kampaania nimega Don’t Shoot Us (Ärge Tulistage Meid) Facebooki lehekülg oli üks 470 kontost, mis võeti maha, kui Facebook tegi kindlaks, et need olid seotud Kremliga ühenduses oleva trollivabriku Interneti Uuringute Agentuuriga.

Don’t Shoot Us kasutas sotsiaalmeediakontosid väidetavate politseivägivalla juhtumite esiletoomiseks. Sellel võis olla topelteesmärk õhutada mustanahalisi ameeriklasi protestima ja panna teisi ameeriklasi vaatama mustade aktivismile kui kasvavale ohule.

Don’t Shoot Us’i YouTube’i lehekülg sisaldab üle 200 video väidetavast politseivägivallast. 2016. aasta maist detsembrini üles pandud videoid on vaadatud üle 368 000 korra.

Loe veel

Kõik videod viivad veebilehele donotshoot.us, mis registreeriti 2016. aasta märtsis „Clerk Yorkile“ Illinoisis. Sellise nimega isikut avalikes registrites ei ole ning aadress ja telefoninumber kuuluvad kaubanduskeskusele Illinoisi osariigis North Riverside’is.

Veebileht donotshoot.us viib omakorda Tumblri kontole. 2016. aasta juulis kuulutati sellel kontol välja Pokémon Go mängimise võistlus. Võistlejaid õhutati leidma ja treenima Pokémone kohtade lähedal, kus olid väidetavalt toimunud politseivägivalla intsidendid. Kasutajaid juhendati panema oma Pokémonidele ohvrite nimesid. Võitjatele lubati Amazoni kinkekaarte.

Pole selge, mida võistluse taga olnud inimesed saavutada tahtsid, kuid see võis olla nende juhtumite toimumispaikade lähedal elavatele inimestele meenutamine, et intsidendid on aset leidnud, ning nende ärritamine ja vihale ajamine.

CNN ei ole leidnud tõendeid, et keegi oleks võistluses osalenud.

Don’t Shoot Us kasutas ka Facebooki, kus sellel oli 2016. aasta septembris 254 000 meeldimist, et avaldada vähemalt üks reaalse maailma sündmus, mis pidi näima osana liikumisest Black Lives Matter.

Pärast Philando Castile’i tulistamist Minnesota osariigis Saint Pauli eeslinnas 2016. aasta juulis reklaamis Don’t Shoot Us meeleavaldust St. Anthony politseimaja juures, kus Castile’i tulistanud politseinik Jeronimo Yanez töötas. Kui kohalikud aktivistid võtsid Don’t Shoot Us’i Facebooki lehega ühendust, vastas keegi, et nad ei tegutse veel Minnesotas, aga kavatsevad lähikuudel seal „osakonna“ avada. Kohalikud aktivistid uurisid edasi ja teatasid selle tulemusena, et Don’t Shoot Us on „täielik trollitöö“.

2016. aasta juunis pöördus keegi, kes kasutas sama Gmaili aadressi, mis oli avaldatud seoses Pokémon Go võistlusega, ajalehe Baltimore City Paper toimetaja Brandon Weigeli poole, et reklaamida meeleavaldust kohtuhoone juures, kuhu pidi tulema üks politseinikest, kes osales Freddie Gray vahistamises. Weigel, kes tunneb kõiki aktivistide gruppe Baltimore’is, hakkas kahtlustama.

Don’t Shoot Us võttis ühendust ka teiste ajakirjanikega. Eelmise aasta jaanuaris andis keegi Daniel Reed, keda nimetati DoNotShoot.Us-i „peatoimetajaks“, intervjuu nüüdseks suletud veebilehele, kuhu postitasid artikleid üliõpilased ja praktikal olevad noorajakirjanikud. Intervjuu autor kinnitas CNN-ile, et intervjuu toimus e-posti teel ja ta pole „Reediga“ kunagi rääkinud. „Reed“ kasutas sama e-postiaadressi, kust võeti ühendust Weigeliga ja mis anti Pokémon Go võistlusega seoses.

„Reed“ saatis oma vastused neljaleheküljelise Microsoft Wordi dokumendina, mis oli täielikult inglise keeles. Kui aga CNN uuris dokumendi metaandmeid, leiti venekeelne sõna „Название“ („Nimetus“). Kaks küberjulgeoleku eksperti, kes dokumendi metaandmeid uurisid, ütlesid CNN-ile, et see loodi ilmselt arvuti või programmiga, mille esmane keel oli vene keel.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare