Brennan astub jaanuaris pärast nelja aastat CIA juhtimist ametist tagasi, vahendab BBC News.

Brennan tõi välja mitmeid valdkondi, kus uus administratsioon peab tegutsema „mõistlikult ja distsiplineeritult“. Need on keelekasutus terrorismi kohta, suhted Venemaaga, Iraani tuumakokkulepe ning viis, kuidas CIA enda varjatud võimekusi rakendatakse.

Brennan andis olukorrale Süürias troostitu hinnangu, väites et nii Süüria režiim kui ka Venemaa on vastutavad tapatöö eest tsiviilisikute kallal, mida ta nimetas pööraseks.

President Barack Obama administratsioon on ajanud Süüria presidendi Bashar al-Assadi vastu võitlevate mõõdukate mässuliste toetamise poliitikat ning Brennan usub, et USA peaks seda toetust jätkama, et aidata mässulistel vastu seista Süüria, Iraani, Hizbollah’ ja Venemaa pealetungile.

Venemaa käes on Brennani sõnul jätkuvalt Süüria tuleviku võti, kuid ta väljendas skeptilisust Venemaa valmisoleku suhtes mingile kokkuleppele jõuda. Brennan ütles, et Venemaa on olnud oma läbirääkimiste taktikas ebasiiras ja püüdnud protsessi venitada, et Aleppo lämmatada.

„Ma ei ole kindel, et venelased kavatsevad järele jätta, enne kui on suutnud saavutada nii palju taktikalist edu lahinguväljal kui võimalik,“ ütles Brennan.

„Ma arvan, et president Trump ja uus administratsioon peavad olema Venemaa lubadustega ettevaatlikud,“ hoiatas Brennan, öeldes, et Venemaa pole minevikus oma lubadusi täitnud.

Venemaa rolli kohta USA valimiste mõjutamisel häkkimise ja informatsiooni avaldamise teel kinnitas CIA direktor, et Venemaa on püüdnud sellist tegevust läbi viia, kuid jättis selle mõju hindamise sisejulgeolekuteenistustele.

Brennan kinnitas, et tal on olnud Vene kolleegidega vestlusi selle tegevuse üle ning neid on hoiatatud, et see võib anda tagasilöögi.

USA ei peaks Brennani sõnul laskuma Venemaa tasemele ega riskima eskaleerumisega Venemaa häkkimisele samaga vastates, kuid on ka muid viise tagamaks, et Venemaa mõistab, et selline tegevus on vastuvõetamatu.