Sigarisõbrast peaminister edestas BBC korraldatud hääletusel nii Victoria-aegset inseneri Isambard Kingdom Bruneli kui printsess Dianat, kes tulid vastavalt teiseks ja kolmandaks.

“Churchill oli selgelt rahva valik,” nentis endine Põhja-Iiri minister Mo Mowlam, kui tulemus BBC televisioonis välja kuulutati. “Churchill oleks sellega väga rahul olnud, sest ta uskus nii kindlalt demokraatiasse.”

Suurimat britti sai hääletada telefoni või elektronposti teel, kusjuures valida oli sajakonna isiku seast.

Churchill kogus 447.423 häält, edestades Bruneli rohkem kui 56.000 häälega. Diana sai 222.055 häält.

Esikolmikule järgnesid Charles Darwin, William Shakespeare, Isaac Newton, Elizabeth I, John Lennon, Horatio Nelson ja Oliver Cromwell.

Churchill on kuulus oma raevukate kõnede poolest, millega ta kutsus britte Saksa diktaatori Adolf Hitleri ja ta liitlaste vastu võitlema.

Ühes oma tuntuimas sõnavõtus 1940. aastal Briti parlamendis teatas Churchill: “Mul pole pakkuda midagi peale vere, töö, pisarate ja higi.”

Enne surma 1965.a astal jõudis Churchill kaks korda peaminister olla, kaks korda parteid vahetada, sõjaväes teenida ja ajalooraamatute eest Nobeli kirjanduspreemia teenida.

Küllap oleks suurimaks britiks saamine meeldinud mehele, kes kord oma kaasmaalaste kohta ütles: “Nad on ainus rahvas, kellele meeldib kuulda, kui halvasti asjad on, kellele meeldib kuulda halvimat.”.