Brüsseli pagulasarutelul oli nii viha kui pettumust
Euroopa Liidu valitsusjuhid jõudsid varajastel hommikutundidel üksmeelele, et riikide vahel jaotatakse ära 60 000 pagulast. Kokkuleppele eelnenud öö Brüsseli võimukoridorides möödus aga ägedate arutelude saatel, räägivad asjaosalised.
„Debatt oli väga intensiivne,“ ütles hommikul ajakirjanikele silmnähtavalt kurnatud Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, kirjeldades teemat kõige suurema väljakutsena kogu tema poliitkarjääri jooksul.
Reutersi korrespondent Francesco Guarascio teatel olid Merkeli hinnangul vaidlused EL-i pagulaskvootide ja solidaarsuspõhimõtete üle raskemad ka Venemaa agressiooni ja eurotsooni kriisi aruteludest.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker väljendas öösel oma frustratsiooni, kirjeldades kokkulepet kui EL-i „tagasihoidlikku ambitsiooni“. Juncker oli kohtumisel liikmesriikide valitsusjuhtidega tõrelenud. Mul on täiesti ükskõik teie vastuargumentidest plaani aluseks olevale metoodikale, käratanud komisjoni president.
„Me peame välja selgitama, kas süsteem töötab,“ toonitas Juncker, lisades, et tema meelest ei tohiks riigid vaielda selle üle, kas pagulaskvoodid peaks olema kohustuslikud või vabatahtlikud. „Oluline on, kas me suudame aidata 60 000 põgenikku,“ rõhutas ta hiljem pressikonverentsil.
Euroopa Komisjon on seni lootnud, et kvoodid on kohustuslikud. Komisjoni asepresident Kristalina Georgieva teatas veel kolmapäeval, et komisjon ei kavatse kvoodiplaanist loobuda, kuna nende ettepanek on tasakaalustatud. „Kvoodid on moraalsest seisukohast õiged ning teenivad ELi ühiseid huve,“ ütles Georgieva.
Itaalia peaminister Matteo Renzi noomis kohtumisel oma ametivendi, sest kvoodid on leidnud suurt vastumeelsust mitmetes riikides ja eriti tugevalt Ida-Euroopas. „Kui see on teie idee Euroopast, võite te selle endale jätta,“ kuulutas Renzi.
„Pakkuge meile solidaarsust või ärge raisake meie aega,“ tõreles itaallane.
Õhkkond valitsusjuhtide kohtumisel muutus viimaks nõnda pingeliseks, et kauaoodatud Suurbritannia peaministri David Cameroni kõne Londoni võimalikust lahkumisest Euroopa Liidust mõjus pigem pingeid leevendavalt ja seda otsustati lühendada kümnekonnale minutile.
Kui kohtumise eel oli näha palju positiivsusest pakatavaid nägusid, siis hommikul nähti naerusuil Brüsselist lahkumas vaid Kreeka peaminister Alexis Tsiprast.
