Kui leiboristide juhi Jeremy Corbyni pressiesindajalt küsiti, kas Briti sõdurid tuleks Eestist välja tõmmata, et vähendada pingeid Moskvaga, vastas ta: „Lääne ja Venemaa vahel peab selgelt olema pingete mahakruvimine. Selle sõjalise eskaleerimisega on seotud ohud, eriti NATO-Vene piiril.“

Varikaitseministrile, Walesi leiboristile Nia Griffithile lähedased allikad teatasid Daily Mirrorile, et ta oli pressiesindaja sekkumise peale „absoluutselt raevus“ ja „absoluutselt tulivihane“.

Tunde enne Corbyni pressiesindaja esinemist oli Griffith andnud intervjuu, milles kinnitas leiboristliku partei kindlaks jäämist NATO-le ning toetas igati Briti vägede saatmist Ida-Euroopasse.

„Ma arvan, et on väga, väga tähtis, et me mängime nüüd NATO-s väga tugevat rolli, eriti, kui me lahkume Euroopa Liidust,“ ütles Griffith Briti relvajõudude telekanalile Forces TV. „Ma arvan, et NATO jaoks on väga tähtis teha absoluutselt selgeks, pärast seda, mis juhtus Ukrainas, et me seisame koos NATO riikidena, ning ei ole mingit võimalust, et me taluksime mingit rünnakut ükskõik millise meie liikmesriigi vastu. Ma arvan, et seetõttu on nii vajalik, et meil töötab nüüd see partnerlus kolme Balti riigi ja Poolaga. Me kavatseme olla eriti seotud nii Poolas kui ka Eestis ning minu vestlustest inimestega Eestis sai selgeks, et nad tervitavad seda partnerlust väga. Neil on tohutu austus Briti sõjaväe vastu, nad on töötanud koos meiega Afganistanis ja nad on juba saanud meilt minevikus õhutoetust. Ma arvan, et sellest saab väga mõistlik ja viljakas partnerlus ning see saab olema väga selge sõnum Venemaale – kaitseiseloomuga sõnum, mitte agressiivne sõnum – aga väga selge ütlemine, et NATO on elus ja terve ning me kavatseme teineteise eest hoolitseda.“

Corbyni pressiesindaja väitis, et leiboristide juht tunneb missiooni pärast Eestis muret, ning lisas, et see on üks pingete eskaleerimistest, mis on aset leidnud.

Pressiesindaja keeldus ka kinnitamast, et Suurbritannia tuleb Eestile appi, kui Vene tankid üle piiri veerevad.