Briti konservatiiv oma eurovastastest parteikaaslastest: nad valetavad ja süüdistavad EL-i Ukraina sõjas

 (18)
Charles Tannock
Charles TannockFoto: Thierry Roge, Euroopa Parlament

Suurbritannia konservatiivide ridadesse kuuluv europarlamendi saadik Charles Tannock tunnistas, et teda panevad muretsema „kinnisideedega fanaatikutest“ parteikaaslased, kes on EL-ist lahkumise unistuse täideviimiseks mistahes abinõu järgi haarama. Sealhulgas ka selgete valedega esinema.

Konservatiivne partei on EL-i referendumi koha pealt lõhki, kuidas see olukord võib hääletuse tulemust mõjutada?

On huvitav, et konservatiivid olid Suurbritannia EL-i astumise ajal euroopameelne erakond ja sel ajal olid leiboristid ehk sotsialistid EL-i vastu. Nad käsitlesid EL-i kapitalistide klubina. Paljude aastate vältel on olukord ära vahetunud.

Konservatiivid, eriti selle erakonna parem tiib, vaatavad EL-i kui sotsialistide loodut, mis pole tõsi, sest tegemist on vabaturu põhimõtete ja sotsiaalsete õiguste seguga. Ja samuti on nad väga ärevil suveräänsuse ühendamisest ehk nö Brüsseli võimuhaaramisest ja igasuguste reeglite pealesurumisest Suurbritanniale EL-i poolt. Nagu EL oleks midagi võõrast ja välismaist, kus me ei mängi mingit osa.

40 aastaga on narratiiv muutunud, konservatiivne erakond on nüüd enamalt jaolt euroskeptiline partei. Kuigi ka selles on euromeelseid osi veel.

Osa EL-i vastaseid on Trumpi moodi isolatsionistid ja teevad avaldusi, mil pole mingit pistmist praeguse reaalsusega.
Seotud lood:

Eelmisteks valimisteks oli peaminister David Cameron sattunud nii enda parlamendisaadikute kui ka uue ja edukalt hääli püüdva Ühendkuningriigi iseseisvuspartei surve alla ja otsustas, et tuleb korraldada nö nõusoleku uuendamine. Alates 1975. aastast pole olnud referendumit meie EL-i liikmesuse üle ja selle ajaga on järjestikkuste aluslepete muutmistega toimunud suured võimu üleandmised. Seega lubas Cameron enne valimisi inimestele lihtsat jah-ei referendumit EL-i küsimuses.

Lisaks sellele langetas Cameron otsuse, et tema valitsuse ministrid võivad teha kampaaniat eri pooltel. See on korraga vabastanud euroskeptikute pikaajaliselt kogunenud frustratsiooni hiiglaslikud jõud, kes nüüd näevad vaid üks kord elus ette tulevat võimalust EL-ist lahkumiseks. Ja nad ütlevad ükskõik, mida vaja; leiutavad selleks igasuguseid lugusid..

..tahtsingi jõuda mõnede väga naljakate väidete juurde, mida on välja käinud isegi ministrid. Näiteks justiitsminister Michael Gove teatas, et Suurbritannia peaks peale EL-ist lahkumist järgima Albaania mudelit...

Näiteks Ian Duncan Smith (endine sotsiaalminister ja ka konservatiivide juht – R.P.) on väitnud, et EL-i liikmeks olemine on ohtlik Briti julgeolekule. Gove on sama öelnud ja lisanud, et meie luureteenistused allutatakse Euroopa Liidu kohtule. Suur väide on ka see, et tegemisel on Euroopa Liidu armee, kuigi see on täielik nonsenss, sest meil on veto nii välis- kui kaitseküsimustes ja meid ei saaks kunagi sellise asjaga ühinema sundida.

Loe veel

Boris Johnson teatas paari päeva eest, et EL on vastutav Ukraina kodusõja eest. Et miskil kombel me provotseerisime Venemaaga ja seetõttu võttis Venemaa õigustatut territooriumi Krimmis ja hakkas nn mässulisi toetama. See kõik on väga muserdav.

Paremääre väljamõeldiseks on see, et Suurbritannia rahvusliku julgeoleku mõttes on ohtlikum olla EL-is sees, sest lisaks saavad veel kõik Saksamaale saabuvad migrandid kohe Saksa passid ja tulevad Suurbritanniasse. Lisaks olevat nende hulgas on palju terroriste. Kõik, mis taaskord pole tõsi, sest Saksamaal võtab põgenikul kodakondsuse saamine 10 aastat. Kui vahepeal saab su riik aga taas turvaliseks, siis tuleb tagasi minna. Kui migrandid on kriminaalne taust või teda kahtlustatakse terrorismis, siis ei saa üldse kodakondsust. Ja miks nad peaksid peale 10 aastat Saksamaal olemist ja seal eeldatavasti töö saamist üldse Suurbritanniasse tulema?

Selliseid asju väidetakse avalikult. Nad valetavad avalikult ka selles osas, mis EL-i liikmesus meile maksab. Nende poolt välja käidavad numbrid on faktiliselt valed.

Aga nad on valmis tegema kõige naeruväärsemaid avaldusi. Boris Johnson (endine Londoni linnapea) teatas paari päeva eest, et EL on vastutav Ukraina kodusõja eest. Et miskil kombel me provotseerisime Venemaaga ja seetõttu võttis Venemaa õigustatut territooriumi Krimmis ja hakkas nn mässulisi toetama. See kõik on väga muserdav.

Kas nad päriselt usuvad seda või on tegemist osaliselt ka võimumängudega konservatiivses parteis endas – näiteks Boris Johnsoni sooviga saada David Cameroni asemel referendumi võimaliku läbikukkumise järel peaministriks?

Absoluutselt! Tegemist on seguga mõlemast. On need, keda tõukab tagant ideoloogia ja usuvad seda või siis arvavad, et eesmärk põhjendab abinõu. Ehk siis nad tegelikult ka arvavad, et EL on mingisugune liberaalne, riikideülene konstrukt, mis neile ei meeldi. Nad on Trumpi moodi isolatsionistid ja teevad avaldusi, mil pole mingit pistmist praeguse reaalsusega.

Näiteks võib tuua Türgi EL-i liikmeks hakkamise. Nad väidavad, et Türgi saab kohe EL-i liikmeks ja 75 miljonit türgi moslemit tulevad siis Suurbritanniasse elama.

Esiteks on suur küsimus, kas Türgi üldse kunagi EL-iga ühineb. Ja naljakal kombel unustavad nad öelda, et Briti parlamendil on veto Türgi EL-i võtmisele, sest sellega peavad kõigi riigi parlamendid nõus olema. Teiseks, kas see kunagi juhtub – seda pole näha väga-väga mitme aasta jooksul. kui üldse kunagi. Aga seda EL-ist lahkumise pooldajad ei maini.

Minnakse meelega faktidest mööda ja kujutatakse ette mingit õudusstsenaariumi, kus miljonid inimesed on teel elama ja töötama Ühendkuningriiki.

Lisaks ajavad nad segamini viisavabaduse andmise Türgile õigusega EL-is elada ja töötada. Ning mitte ainult – viisavabadus kehtiks Türgi kodanikele vaid Schengenisse, kuid mitte Suurbritanniasse tulemisel. Nad lähevad meelega faktidest mööda ja kujutavad ette mingit õudusstsenaariumi, kus miljonid inimesed on teel elama ja töötama Ühendkuningriiki.

Kogu asi on muutunud vaid küsimuseks immigratsioonist. Kõik räägivad Euroopast tulevatest miljonitest inimestest, kes võtavad meie töö, viivad palgad alla jne. Jälle, see pole reaalsus!

Viimase 20 aasta jooksul Suurbritanniasse tulnud migrantidest 2/3 pole Euroopast pärit. Isegi eelmisel aastal, mil meile tuli suurim arv EL-i migrante, oli mitte-eurooplaste arv suurem. Nad seda aga ei maini, vaid räägivad vaid eurooplastest, sest see on hea pehme sihtmärk. Samas me teame, et Euroopast tulnud töötavad kõvasti, on nooremad, maksavad maksud ja kasutavad meie tervishoiu teenuseid vähem. On teatud probleeme teatud kohtade koolides, sest saabujaid on suurtes hulkades korraga. Seega teatud probleem mõnes kohas on.

Aga EL-ist lahkumise pooldajad ei tunnista, et Cameron sai erandi toetuste maksmisel. Inimesi tõmbasid meie lahked hüved, mida sai saabumise päevast ja ka madalapalgalisel töökohal. See on nüüd lõpetatud.

Charles Tannock Foto: Mathieu CUGNOT, Euroopa Parlament

Kuulute enda poolt nimetatud konservatiivse partei euroopameelsesse soppi. Kui te räägite konservatiivide valijatega tänaval, siis millised EL-i kasuks rääkivad argumendid on nende jaoks kõige veenvamad?

Ma keskendun kahele tahule. Esiteks majandusliku edukuse küljele. Kaotades ligipääsu ühisturule, siis üleminek ükskõik kas Albaania või WTO (Maailma kaubandusorganisatsiooni) mudelile tähendaks meie SKT vähenemist. Töökohti jääb vähemaks. Praegu on tööpuudus meil, kaasa arvatud Briti kodanike seas, väga madal. Väide, et me kaotame oma töökohti, pole lihtsalt tõsi. Tööhõive on ajaloolistes kõrgustes ja väita, et britid kaotavad oma töökohti välismaalastele pole tõsi!

Meie majandus tõmbuks EL-ist lahkumisel kokku. Ja isegi kui Eurooplased selle tõttu lahkuvad – ja neid võidakse sundida lahkuma – ei pruugi isegi allesjäänud nö pirukast piisata ja palgad hakkavad tõenäoliselt alanema.

Seega EL annab meile ligipääsu ühisturule ja lisaks veel 53 riigile, kellega on tehtud vabakaubanduslepe, mis moodustab 60% meie väliskaubandusest. See on majandusliku edu tahk.

Briti politsei ja mandri õiguskaitse institutsioonide vahel olema palju tihedam koostöö.

Siis võtan ette julgeoleku. Aina ohtlikumaks muutuvas maailmas, kus meil on kohapeal kasvanud džihhadistid Pariisis, kel on sidemed Suurbritannias kasvanud džihhadistidega Leedsis, Bradfordis, Londonis, peame töötama Euroopa partneritega väga tihedalt koos. Selleks on head näiteks Euroopa vahistamismääruse süsteem, lennureisijate nimede andmebaasid, ligipääs sõrmejälgede ja DNA andmebaasidele. Seega peab Briti politsei ja mandri õiguskaitse institutsioonide vahel olema palju tihedam koostöö.

Traditsiooniliselt oleme toetunud koostööle USA, Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaaga, kuid see ei aita meid kohaliku Pariisi džihhadisti vastu, kel on EL-i pass ning kel on nõbu Londonis. Seda on muide rõhutanud nii siseminister Theresa May kui endised Briti luureasutuste ülemad – luureinfole ligipääsemiseks peame olema EL-i liikmed.

Seega ma räägin majandusedust ja julgeolekust, kuid samuti tõstan esile teadusuuringuid, üliõpilasvahetust Erasmuse kaudu, loomade heaolu, mis on brittidele väga südamelähedane teema. Aga ka tarbijakaitsest, rändlustasudest, mis kaovad järgmise aasta puhkuste ajaks täieliukult, kompensatsioonist lennu tühistamise korral ehk väga praktilistest asjadest.

Eestist vaadates kahjustaks Brexit väga suurel määral Euroopa ühtsust. Seda ajal, mil julgeolekukeskkond Venemaa tõttu on väga halb..

Jah, Venemaale see meeldiks. Ma ütleks, et Putin on ainuke inimene, kes Brexitit tahab.

Kas see üldse Suurbritannias toimuvas debatis kuidagi kajastub?

See kajastub debatis, sest kõik leiavad, et Putin oleks maailma liidritest rõõmsaim, kui Brexit toimuks. Aga muidugi ei räägita sellest niipalju, kui ehk Eestis, sest me pole kunagi olnud Venemaa võimu all.

Kuid kaks päeva tagasi pidas Londoni endine linnpea Boris Johnson kõne, kus väitis taunimisväärselt, et EL vastutab Putini interventsiooni eest Ukrainas. See on minu meelest totaalselt Putinit õigustava stiiliga kõne.

Neil asjadel on aga vähem mõju, kui sel, kui ma räägin terrorismiohust Suurbritanniale või võitlusest piraatlusega India ookeanil, siis sellest saadakse natuke paremini aru.

Brexiti toetajad on tihti palju fanaatilisemad ja oma eesmärgist rohkem kannustatud. Nad on elanud, unistanud selle päeva nimel kogu oma elu.

Kuid ma tuletan alati meelde ka seda, et Suurbritannial on olnud mandri-Euroopas tasakaalustav roll. Kui me välja tõmbume saab EL-ist Saksamaa projekt. Vanem generatsioon, kes mäletab ka II maailmasõda, saab aru, et Saksamaale antaks täielik kontroll kogu EL-i toimimise üle. Väiksed riigid, nagu meie liitlased transatlantilisi suhteid toetavad liitlased, hakkavad elama tema armust.

Viimaseks: kui vaadata hetkel EL-i referendumi kampaania eri pooli, siis tundub, et lahkumise pooldajad on aktiivsemad, valjemad ja EL-i jäämise pooldajad on natuke maha jäänud. Kas teie meelest on see vahe võimalik tasa teha ja tagada EL-i pooldajate võit?

Tõsi on, et Brexiti toetajad on tihti palju fanaatilisemad ja oma eesmärgist rohkem kannustatud. Nad on elanud, unistanud selle päeva nimel kogu oma elu jooksul. Nad absoluutsed fanaatikud.

Mind paneb murestema see, et kui nad võidavad, siis hakkavad need tegelased ka riiki valitsema. Ja nad on kinnisideedega fanaatikud.
Nad tõesti tegid varajasema stardi ja tõsi on, et brittide entusiasmi EL-i toetuseks on tunduvalt raskem üles puhuda, sest me oleme saareriik.

Kuid peaminister David Cameron pidas äsja väga hea kõne. Lisaks ma ei ole maininud, et EL-ist lahkumine tekitaks teise iseseisvusreferendumi ohu Šotimaal. Praegu näitavad arvamusküsitlused EL-i jääjate suurt ülekaalu Šotimaal ning pea pooleks jaotumist Inglismaal ja sealt võib omakorda tekkida konstitutsiooniline kriis, mis viib Ühendkuningriigi lõhenemiseni.

Ja ma pole ka rääkinud võimalikust mõjust Põhja-Iirimaale. Sel juhul peaks sisse viima piiri ülejäänud Iirimaaga ja mida see võiks kaasa tuua Põhja-Iirimaa katoliiklikule koguonnale, kes tunneks end isoleerituna. Kas tekiks uuesti soov ühineda Iirimaaga? Mis mõju oleks sel Suure Reede rahuleppele IRA-ga. Tekkida võib väga palju soovimatuid tagajärgi.
Balkani spetsialistina olen nõus peaminister Cameroniga, et kui me tõmbame välja ja teistes riikides populistlikud, parempoolsed liikumised, Saksamaal Prantsusmaa, Hollandis ja Austrias või Rootsis – kui see käivitab terve rea referendumeid ja terve projekt kokku kukub – siis tekivad õrnades paikades ohud. Nagu näiteks Lääne-Balkanil, kus Venemaa juba praegu aktiivselt sekkub, võib sõda puhkeda. Ma pean seda võimalikuks. Cameron ütles ka seda ja teda hakati ründama.

Minu meelest on päris tõeline oht, kui Putin saab maitse suhu ning hakkab jõuga sekkuma, sest nüüd oleks hea tasumise tund näiteks Kosovo eest, ei oleks ma üldse üllatunud. Ja siis tõmmatakse Suurbritannia taas mandri-Euroopa sõtta. Asi pole mitte üksnes meie majanduslikus edus, vaid ka naabrite stabiilsuses.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare