Kaks Ühendkuningriigi juhtivat terviseasutust, mis ühendavad tuhandeid arste ja teisi eriala professionaale on lagedale tulnud pretsedenditu avaldusega ja kutsuvad üles dekriminaliseerima enda tarbeks uimastite omamist.

Uimastivastane sõda on teinud rohkem halba kui head, ütlevad oma ametid oma äsja avaldatud raportis ja leiavad, et uimastite kuritarvitamine on terviseprobleem ning kuna kohtud ja vanglad pole suutnud seda välja juurida, pole endistviisi jätkamisel mingit mõtet.

Uimastid kahjustavad täna rohkem inimesi kui kunagi varem ning selle asemel, et aidata inimestel pahest loobuda, kahjustavad tarvitamise eest määratud karistused uimastite tarvitajaid veelgi enam.

„Oleme jõudnud ühisele seisukohale, et aeg on hakata toetama teistsugust lähenemist,“ sõnas Kuningliku rahvatervise ühenduse juht Shirley Cramer. „Oleme läinud oma huvirühmade juurde, küsinud avalikkuselt, et jõuda ühisele arusaamisele meie ühenduse ja avalikkuse vahel, sest see on väga tähtis.“

Ühenduse tellitud küsitluse kohaselt, millest võttis osa ligi 2000 inimest, selgus, et enam kui pooled ehk 56% neist olid nõus, et nende elukoha uimastikasutajad tuleks suunata ravile, mitte neid kriminaalkorras karistada. Väitega ei nõustunud vähem kui veerand ehk 23% vastanutest.
Rahvatervise spetsialistid, kelle tööülesannete hulgas on haiguste ennetamine näiteks aidates neil suitsetamisest loobuda, ütlevad, et uimastite müüjate suhtes ei tohi aga leebust üles näidata. „Arvame, et inimesed, kes tegelevad narkokaubandusega, narkootikumide tootjad ja nende varustajad tuleks kohtu alla anda,“ sõnas Cramer. „Kui inimesed, kellel on uimastiprobleem, milleks kohelda neid teisiti, kui neid, kellel on probleeme alkoholi või rasvumisega?“

Ühendus avaldas raporti pealkirjaga „Taking A New Line on Drugs“ ehk „Võttes uut seisukohta uimastite kohta“, mida toetab ka Rahvaterviseamet. Selle üks võtmesoovitusi on, et kõik lapsed ja noored õpiksid koolis uimatite kohta isikliku, sotsiaalse, tervise ja majandusliku külje alt.

Raport tõstab eeskujuna esile Portugali mudeli, kus uimastite omamine on jätkuvalt kuritegu, kuid rikkujad saadetakse ravile ja osalema toetusprogrammides, mitte kongi. Raporti sõnul tekitav vanglakaristus lisaprobleeme viies rikkuja keskkonda, kus uimastid on kättesaadavamad ja lõhkudes temas sidet lähedastega.

Raportile avaldasid toetust ka Rahvaterviseameti president professor John Middleton ja London Imperial College’i neuropsühhofarmakoloogia keskuse professor David Nutt.