Ema rääkis, et 2006. aastal, kui nad koos pojaga Oslo lääneossa kolisid, tekkis Breivikil pettekujutelmi, ta tõmbus enesesse ja hakkas tagakiusamismaaniat põdema, vahendab Iltalehti.

„Minu poeg on hull. Ta muutus nii teistsuguseks kui oli varem. Ma ei usu, et see kõik (massimõrv) sai juhtuda, ma ei usu seda ikka veel,“ ütles naine nuttes psühhiaatritele.

Ema sõnul hakkas Breiviki üha enam huvitama poliitika ja ajalugu ning ta uskus kogu jama, mida luges.

Breiviki käitumine emaga koos elades muutus iga päev. Vahel tahtis ta ema lähedal diivanil istuda, vahel ei tahtnud ta ema tehtud toitu süüa.

2011. aastal muutus Breiviki tagakiusamismaania hullemaks. Ta käis kodus ringi mask ees, sest kartis, et saab emalt nakkuse. Ta palus telefoni teel arstilt antibiootikume võimaliku nakatumise puhuks, kuid ei läinud arsti vastuvõtule.

Telefonis rääkis Breivik arstile, kuidas teda vihastavad inimesed, kes kõnnivad ringi ja nakatavad teisi. Breivik oli uhkustanud, et pole kunagi haige ja kuidas enesele haigusi ette kujutavad inimesed on kaotajad, kellel on kaotajate mentaliteet.

Breiviki kohtuprotsess algab järgmise aasta aprillis. Massimõrvar loodab, et ema ei ilmu sinna kohale.

„Loodan ainult, et ema ei ole seal. Ta on ainuke, kes võib muuta mu vaimselt ebastabiilseks. Ta on minu Achilleuse kand,“ ütles Breivik psühhiaatritele.